Maailmapoliitikas oli äärmiselt tegus kuu. Seejuures pole alljärgnev loetelu sugugi ammendav. Pikemalt tuleb juttu ühest seonduvast nähtusest, mida kaasaegses demokraatias, vähemalt selle läänelikus mõttes, poleks veel mõni aasta tagasi osanud oodata.
Maailmapoliitika
President Trump üritas ülitähtsaid Hiinaga kaubandusläbirääkimisi edasi viia talle omases agressiivses läbirääkimisstiilis uue ultimatiivse tariifitõstmisega Hiina kaupadele seniselt 10 protsendilt 25 protsendini. Põhja-Korea liider kohtus esimest korda Putiniga tagamaks seljatagust ameeriklaste surve vastu. Venezuelas kuumenes vahepeal situatsioon märgatavalt. Arktika Nõukogu käis koos ja lisaks sihtteemale arutati seal kuluaarides suurriikide esindajate otsekohtumistel paljusid maailmapoliitika valupunkte.
USA riigisekretär Mike Pompeo kavatses pärast seda kohtuda lisaks paljude Euroopa riikide juhtidega, kuid selle asemel pööras lennuki ringi ja lendas Euroopa-turnee alguspunkti Berliini asemel itta. Miks, pole kirjutamise hetkel veel selge, kuid Riigidepartemangu esindaja suu läbi seoses edasilükkamatute asjaoludega. Asja teeb pikantseks seejuures asjaolu, et USA on mingitele julgeolekulistele ohtudele vihjates saatnud Pärsia lahte oma lennukikandja ja pommitajate lahingugrupi. Selle foonil on USA poolt Iraani-vastaste sanktsioonide raames senise erandi tühistamine kaheksale riigile, sealhulgas Hiinale ja Indiale, Iraani toodetud nafta ostuks. Samal ajal toimus ka šiiitliku Iraani režiimi ühe alussamba – sõjaväelise Revolutsiooni Valvurite Korpuse – tunnistamine terroriristlikuks organisatsiooniks ning samasuguse sammu astumise kaalumine sunniitliku Lähis-Ida traditsioonilise mõjuvõimsa islamistliku liikumise Moslemi Vennaskond suhtes. Viis aastat avalikkuse ees mitte nähtud ISIS-e kurikuulsa liidri Al-Bagdadi videos ilmumine aga tõotab uusi terrorirünnakuid.