Looduse ressursside ületarbimine vähendab meie keele ja kultuuri püsimist.
On igati imetlusväärne, et nii keeruline keel, mille suudab enam-vähem selgeks saada vaid napp miljon inimest kogu Maa 8-miljardilisest elanikkonnast, on senini suutnud elus püsida. Mitte lihtsalt elus püsida, vaid selles keeles on võimalik ka väga keerulistel teemadel igati kaasaegsel viisil end väljendada, luua ülikaunist luulet, südantlõhestavat draamat ning teha maailmatasemel tippteadust. Sellele keelele pühendatud päeva tähistasime emakeelepäeval, 14. märtsil. Emakeelepäeva ja kõigi teiste meie keelega seotud päevade eesmärgiks on innustada kõiki eesti keele rääkijaid pühenduma tema hoidmisele. Vaid inimeste arvu poolest väikesed rahvad teavad, milline on mure omakeelse kultuuri pärast. Seetõttu on vähe selliseid rahvaid, kes on oma säästva arengu strateegiasse keskkonna, ühiskonna ja majanduse aspektide kõrvale lisanud ka omakeelse kultuuri kestlikkuse vajaduse. ÜRO-s 2015. aastal vastu võetud 17-le säästva arengu eesmärgile oleme meie lisanud enda poolt kaheksateistkümnenda: oma kultuuri hoidmise. Seda ei saa lahutada meie keelest.
Mihkel Kangur
Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)
