Edasi värske kevadnumbri kaanel pulbitseb tõeline värviplahvatus, mille on loonud tunnustatud eesti illustraator Eiko Ojala, kes just sellisena – mõtetesse ja meeltesse mahtumatuna – näeb tärkavat kevadet.

Meie seekordse numbri juhtmõtteks on pulbitsev energia. Mis sinule kevadega kõige enam seostub?

Kevadega seostub mulle enim eriline valgus, mida pikad valged õhtud pakuvad. Seda ei ole võimalik kohata mitte kuskil mujal ja muul ajal. Loomulikult annavad need pikaks veninud õhtud tohutult uut energiat ja aega mõtteid mõlgutada. Näen kevadet kui virgumist ja ringutust peale pikka ning pimedat talve.

Nii värvikirevat esikaant ei ole Edasis varem veel olnud, see on tõeline värviplahvatus! Kuidas see esikaas sündis, mis lugu selle pildi taga on?

Kevad on alati liiga lühike. Loodus tärkab igast praost, linnud tulevad tagasi, kõik on siginat-saginat täis. Igaühel on justkui tähtis missioon, mille peab nüüd ja kohe täide viima. See on tore aeg, aga kogu seda toredust on vahel niivõrd raske hoomata. Seepärast näengi ma kevadet plahvatusena, mis ei taha kuidagi meie mõtetesse ja meeltesse ära mahtuda.

Sul on hästi isikupärane ja moodne käekiri. Pilt jätab kolmemõõtmelise mulje, selgita palun, mis tehnikas see töö on tehtud või kuidas seda stiili nimetada, mida sina viljeled.

Need on digitaalsed illustratsioonid, kus ma püüan matkida paberilõike tehnikat. Selle stiili võlu ja menu ehk ongi, et vaataja näeb midagi, mis justkui oleks päris ja käega katsutav. Sisuliselt üritan kasutada võimalikult vähe detaile ja vigureid, kus igal elemendil või värvil on oma ülesanne. See tagab, et pildi sõnum on selge ja terav. Need on kaks omavahel seotud põhimõtet, mida püüan iga töö puhul järgida.

Sa oled teinud illustraatorina kaastööd väga nimekatele maailma väljaannetele (The New York Times, Le Monde, Guardian jpt), sh ajakirja Time esikaas! Anna palun enda kogemusest nõu, kuidas omal alal maailma tippu jõuda, mis on edu valem.

Nõu anda on keeruline. See sõltub alati, kellele seda anda. Mul ei ole kahjuks ühte universaalset nippi, millest kõik võiks õppida. Mind ennast on aidanud järjepidevus, suur töö ja oskus end kriitiliselt vaadata. Ma usun, et kui pühenduda ja pingutada, siis sünnivad ka viljad. Olen alati püüdnud enda pakkumise ja põnevate projektide otsimise asemel pigem teha tööd nii, et need võimalused ja inimesed ise leiaksid tee mu juurde.