Uue põlvkonna keraamikadisaineril Raili Keivil on olnud ambitsioonikas plaan siduda Eesti keraamika kullafond enda loominguga üheks terviklikuks serviisiks – tulemust näeb Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitusel “Tuba”. Kingad, millesse Raili Keivil astuda tuleb, on tohutud, aga Eesti vaieldamatute klassikutega dialoogi astudes on Keiv täiesti võrdväärne partner, leiab
Eesti kaasaegsed keraamikud on mõne üksiku erandiga vähetuntud ja kodudes märkimisväärselt tagasihoidlikumalt esindatud kui 1960.-1980. aastate tööstuskeraamikud, kelle loomingut leiab ikka veel pea iga pere nõudekapist ja söögilaualt.
Keiv on astunud julge sammu ja kombineerinud oma loomingu siinsete nimekaimate ja enim tunnustatud loojatega, nagu mullu kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna elutööpreemia pälvinud Leo Rohlin või elav klassik Anu Rank-Soans. Ning ta on tõestanud, et vähene tuntus väljaspool disainiringkonda ei tähenda veel, et noorema põlvkonna loojatel poleks pakkuda midagi, mis suudab kõnetada igaüht.
