Disain. Kokapaberitega disainer teeb munakoorest silmapaistvaid ehteid

Laura Saksa kõrvarõngad on disainiauhinnale Bruno nomineeritud elustiili toote disaini kategoorias. Foto: Pilleli Läets

Disainitudeng Laura Saks jõudis oma munakoortest ja naturaalsete värvidega värvitud kõrvarõngaste kollektsiooniga Egg Eesti kõige olulisema disainiauhinna Bruno teise vooru, kus ta elustiili toote disaini kategoorias võistleb kogenud ja tuntud disaineritega. Tänaseks nii Kuressaare, Tartu kui ka Tallinna disainipoodide vahendusel disainihuvilisteni jõudnud kollektsioon Egg on disainiauhindade nominentide seas üks suuremaid üllatajaid – see sai alguse kooliprojektist, kusjuures Eggi loomise ajal oli Laura Saks alles esimesel kursusel. Võitjad tehakse teatavaks ühisvaatamisel Disainiööl 18.09 Põhjalas.

“Ülesandeks oli leida materjal, mida taaskasutada ja millest luua uus toode. Mina valisin selleks materjaliks munakoored, mida jääb järele nii koduses majapidamises kui ka restoranides,” ütleb Laura, kes õpib Haapsalu kolledžis käsitöötehnoloogiat ja disaini. “Ma soovisin luua midagi, mis kõnetaks inimesi ja millel oleks rääkida oma lugu.”

Ehkki süda on disaini ja kunsti poole alati kutsunud, sai Laura Saks oma esimese hariduse hoopis kokakunsti vallast Kuressaare Ametikoolis. Kuna Laura jõudis ka mitmetes kohvikutes ja restoranides kokana tööd teha, pole ehk üllatav, et oma tooraine leidis ta samuti köögist.

Saaremaalt pärit noor disainer leidis omale munakoorte varustaja kodusaarelt – suure hulga munakoortest kogub talle Georg Ots Spa restorani imeline kokkade tiim, läbirääkimisi on peetud ka mõne kohaliku taluga, mis kodulinde kasvatab.

Munakoored käes, peab disainer need purustama ja töötlema vaiguga. Selle tulemusel sündiv segu pannakse vormidesse, mille disain järgib muna kuju. Ehte pind on lihvitud, lakitud vaiguga ja poleeritud. Kõrvarõngaste kinnitused on hõbedast. Munakoorte värvimiseks on ta kasutatud vaid looduslikke värvaineid: sütt, peeti, kurkumit, vaarikat, mustikat, punast kapsast, klorella vetikat, matcha tee. Esindatud on ka munakoorte looduslik värvivalik. Kasutatud on pruune, valgeid, rohekaid, sinakaid, hallikaid kanamune ja mustrilisi vutimune.

“Tööprotsess võtab aega mitu päeva, kuna ehete valmistamine koosneb mitmest etapist – materjali ettevalmistamine, töötlemine, kuivamine ja viimistlemine. Korraga saan teha hetkel umbes 15 paari,” räägib Laura.

Vaatamata pikale tööprotsessile ja väikestele kogustele on ta suutnud kõrvarõngaste hinna hoida alla 50 euro, nii et paljud disainihuvilised saavad neid endale tõesti lubada. Tänaseks on taaskasutatud munakoortest valminud kaks kollektsiooni Scrambled Eggs ja Boiled Eggs.

Veel enne õpingute lõppu saabunud tähelepanu on Laurale endale ka üllatuseks, eriti seetõttu, et otsus Haapsalu kolledžisse astuda tuli spontaanselt. “See eriala kõnetas mind.

Nägin, et mul on võimalus edasi areneda tootedisainerina ja töötada materjalidega, millega pole varem kokku puutunud, ütleb Laura Saks. “Ehtekunst on minu jaoks uudne ja põnev, soov edasi liikuda selles valdkonnas on mul täiesti olemas.”

Kuna tegemist oli kooliprojektiga, mis üllatavalt kasvama hakkas – esimesed ehted sellest seeriast valmisid tänavu jaanuaris –, polnud toote loomise hetkel noorel disaineril kedagi abiks ning ka täna on ta roll oma brändi juures katta ära kõik valdkonnad ehete valmistamisest turunduseni. Kiirematel hetkedel on appi tulnud ka sõbranna.

“Kahjuks pole ükski lähituttav disainer, kuid suguvõsas on kunstiannet nii mõnelgi,” ütleb Laura tõdemusega, et teiste kogemusest oleks palju õppida.

Õpingute kõrvalt oma brändi loomine nõuab selget eesmärkide seadmist ja arusaamist, et see ei hakka kohe sissetulekut tooma.

“Käin isegi esmaspäevast reedeni palgatööl, lisaks veel kool – aga iga vaba hetke pühendan loomingule. Algus on raske,” tunnistab Laura. “Aga ei tohi karta abi küsida. Ega kõike ei peagi ise oskama.”

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (120)