Raili Keiv on keraamikadisainer, kelle nime kuulsid paljud esimest korda kümme aastat tagasi, kui ta võitis oma jonnipunnina kiikuvate portselantassidega noore disaineri preemia Väikse SÄSI – aga veelgi rohkem pälvis tähelepanu tema magistritöö “Portselan kohtub betooniga. 1955.–1970. Tallinna kohvikukultuurist inspireeritud serviis”, mis kombineeris õrna portselani ja robustse betooni moodsateks lauanõudeks. 

Pärast viit aastat Berliinis elamist ja töötamist on Raili tagasi Eestis, kus tema ARS-i majas asuvas stuudios toimuvad vormimängud võtavad igapäevaselt kasutatavate esemete kujusid. Kohtumegi tema stuudios, keset uute vaaside vorme, et rääkida sellest, kuhu tema materjalieksperimendid tänaseks liikunud on, ning ka tema esimesest mahukamast külalisõppejõu projektist EKA-s ja disaineri rollist tänases maailmas.

Sinu magistritööna valminud seeriat, mis mängib väljakujunenud konventsioonidega ja on sellega Eesti disainis eristuv, näeb peagi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi uuel püsinäitusel “Sissejuhatus Eesti disaini”, muuseumikogus on ka jonnipunnide seeria. See pole bakalaureuse- ja magistritöö projektide puhul väga tavaline – mis tundega Sa ise portselani ja betooni seeriale tagasi vaatad? Arendad seda seeriat veel edasi? 

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (235)