Enamik inimesi siseneb psühhiaatri ja psühholoogi uksest lootusega abi saada. See, millele loodetakse leevendust, kliinilises keeles sümptomaatika, on laialt varieeruv. Igale inimesele on tema enese elust tuttavad ärevus, masendus, mingid kartused ja ängistusetunne.
Harvemini ollakse kogenud reaalsustunde kadumist või siis lausa luululisi elamusi. Osasid ebameeldivusi on lihtsam kirjeldada ja iseloomustada, teistele on kuju andmiseks raske isegi sõnu leida. Kuidas kirjeldada inimest aeg-ajalt valdavat tunnet, et nii kogu maailm kui ta ise võib samal hetkel koost laguneda ja sügavikku pudeneda? Et just selliste tunnete ja lämmatava hirmu vallas elamine ise on võimatu ja kujuteldamatu, isegi surm oleks kergem.