Praegu Kataris toimuvate maailmameistrivõistluste taustal on varasemast enam räägitud jalgpalli ja poliitika seostest, inimõigustest ja eetikast. Kuigi kõik sisuline kriitika on õige (samas teatud puhkudel liialdatud, eriti hukkunud võõrtööliste arvude puhul), on siin tunda ka teatud kahepalgelisust, kirjutab Indrek Kannik.
Kõik need probleemid olid olemas ka 2018. aasta MM-il Venemaal, 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis ja 2008. ning 2022. aasta suve- ja taliolümpial Pekingis. Aga siis oli kriitika märksa hillitsetum. Hiina ja Venemaa on suured, Katar väike ning sellest lähtuvalt on palju rohkem neid, kes julgevad Katari togida, aga Venemaa ja Hiina puhul eelistavad vaikida.
