Esimeseks “spordiuudiseks” on peetud kreeka lauliku Homerose kirjeldatud maadlusmatši, mis jäi Aiase ja Odysseuse vahel lõpuks viiki – jagati omavahel nii au kui ka auhind. Homerose lood pandi kirja umbes 650 aastat enne Kristust. Kaks ja pool aastatuhandet hiljem on spordiuudised ühed vähesed, millest inimesed täna meedias tõeliselt rõõmu tunnevad ning mida võib üldiselt positiivseks pidada.
Arvestades viimasel paaril aastakümnel toimunud meediatarbimise kiirenemist, on spordil järjest enam kõlapinda ja usaldusväärsust – seda hoolimata tagasilöökidest, mida on põhjustanud erinevate ainetega eksperimenteerijate püüdlused luua ausast spordist mütoloogiline elukas.
Kuna riigil jääb sõnumeid, millega rahvast otse südamesse kõnetada, järjest vähemaks, samas sõnumite rohkus aina suureneb, väidan, et sport saab järgnevatel aastakümnetel riikide sisepoliitikas äärmiselt oluliseks vahendiks, millega heas mõttes manipuleerida rahvast nii rahvustunde suurendamisel kui ka lojaalsuse kasvatamisel.