Lühihinnang kommunikatsioonile, mis toimus Poolas alla kukkunud kahe raketi ümber.
Tõepoolest nägime eile mõnda tüüpilist viga, mis tekivad kriisikommunikatsioonis. Esiteks tuleb eristada ametlikku kommunikatsiooni üldisest sotsiaalmeedia lärmist. Viimase jaoks on väga oluline alaline soovmõtlemine. Ukrainlased on juba 9 kuud palunud abi õhutõrje tugevdamiseks. Hoolimata Kiievi ametliku narratiivi teinekord liiga optimistlikust toonist, saavad kõik aru, et raske sõda ei tähenda seda, et selg läheb higiseks või varbad hakkavad külmetama. Tegelikult inimesed surevad ja ukrainlased teavad, et füüsiliselt on ainult paarisaja kilomeetri kaugusel vahendid, mis suudaks nende elusid päästa. Siit tuleb ka meeleheitlik lootus, et juhtuks midagi, mis sunniks NATO-t ka vahetult reageerima.
