Tere. Teeme tiiru peale värsketele albumitele, mis lehtedena ilmapuu otsast meile sülle langenud. Muusika jõuab meieni tänapäeval lihtsalt, valik võiks olla aga range. Seekord peamiselt sügisest, veidi melanhoolset ja mõtlikku ilu. Ja lõppu üks ogar energialaeng.
Loraine James – “Building Something Beautiful For Me” (Phantom Limb)
Julius Eastman (1940–1990) oli eelmisel sajandil üks neid alternatiivse, kohati avangardse klassikalise muusika tegijaid, kes mõtlesid täiesti akadeemilisest kastist väljas, nagu ka Cornelius Cardew, John Cage, Harry Partch või Pierre Boulez, selle vahega, et newyorklane Eastman jõuti vahepeal unustada ja ka eluajal polnud ta just liiga esil, kuigi (või just sellepärast, et) võitles mustanahalise geina esiridades vähemuste ja rõhutute õiguste eest.
Uus põlvkond noori uuenduslikke muusikuid on Eastmani 21. sajandil uuesti avastanud ning utoopiliste suurlinnasaundide ja kosmilise, ümberstruktureeritud klubimuusikaga välja paistev inglise elektroonikalooja Loraine James on nüüd Eastmani teoste põhjal loonud oma isikupärase albumi “Building Something Beautiful For Me”. Eastmani 1973. aasta palast “Stay On It” on kaks versiooni, muu osa albumist võtab Eastmanist pigem vabalt inspiratsiooni. 60–70ndate avangard istub ülihästi 2020ndate elektroonilisse avangardi, tulemus on kaunis ja ladus, voogav kude, mille saunde oleks võib-olla Eastman ise ka kasutanud, kui tal olnuks sellised tehnilised võimalused.