Krõbedam eneseväljendus ei ole lihtsalt kehva keeleoskuse, üldise sõnavara puudumise või madala intelligentsuse märk. Otse vastupidi!
Intelligentsed inimesed on õnnelikumad, eks? Ja Edasi lugejaskond peaks koosnema õnnelikest inimestest? Nemad omakorda kujundavad lugudest sündiva (rõõmurikka?) meeleolu. Ometi napib ajakirja veergudel otsest nalja. Tooni annavad mõtlikud, vaatlevad, muretsevad ja hoiatavad lood. Vaheliti kauge või personaalse hea põhjustatud nostalgiaga. Vabandan juba ette, kui olen millestki valesti aru saanud. Allkirjutanul pole mõtteski esineda kirjanduskriitiku ega üldse mingi kriitikuna. Intelligentsed inimesed pole tegelikult eriti õnnelikud. Intelligentsuses pole iseenesest midagi halba. Või natuke siiski on. See on vist asja hind.
