Jonatan Vseviov on silmapaistev riigiametnik ja diplomaat, kes on täna välisministeeriumi kantsler. Ta alustas oma teenistust 2004. aastal ning on varem töötanud nii kaitseministeeriumi kantslerina kui ka Eesti suursaadikuna USA-s (2018–2021).
Jonatan Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja tal on cum laude magistrikraad julgeoleku-uuringutes Georgetowni Ülikooli Edmund A. Walshi nimelisest välisteenistuse koolist. Teda on tunnustatud mitmete riiklike autasudega (Valgetähe III klassi teenetemärk, kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Eesti Kaitseväe teenetemärk, Eesti Välisluureameti kuldne teenetemedal ja Läti kaitseministeeriumi aumedal).
Saates räägitakse tema lapsepõlvest Mustamäel ja Käsmus, ülikooliõpingutest Tartus ja Georgetownis, kaitsevaldkonna muutumisest viimase aastakümnega, pagaritöökoja ja sõjaväe olulisest erinevusest, kaitsevaldkonna üle arutamise olulisusest, sõjast ja kübersõjast, visalt püsivatest valearusaamadest diplomaadi tööst, ameerikalikkusest tema mitmekesisuses, 24. veebruaril alanud laiaulatuslikult agressioonist, lisaks vastused kuulajate küsimustele.
Mõtteid vestlusest:
- Kõik me oleme harjunud, et oled ruumis, kus on mõni erakordselt tark inimene. Tavaline. Õppejõud on tark, see on ütlemata selge ja on üsna kurb, kui selgub, et ei ole. Aga mis seal [Georgetown’is – toim.] oli minu jaoks vapustav moment, kui ma mõnikord tabasin ennast mõtlemast, et „kurivaim, kõik on targad – eranditult. Ja mitte lihtsalt targad, vaid õhku ahmima panevalt targad.
- Hästi palju teadmisi andis ka see juurde, et sõnad loevad väga palju, ja sõnadega saab teha palju head ja kurja. Ma üldse ei võta mitte millegagi sõna jõult tähendust või tähtsust vähemaks. Aga kusagil on teine maailm, mis seda sõna absoluutselt ei kuula ja see on see maailm, kus see maailm, kus füüsikareeglid – lihtne, labane suutlikkus midagi teha – saab sinu ideega kokku ja oma ideed sa loomulikult ei heida kõrvale, aga sa pead seda kohandama.
- Hästi raske on pidada informeeritud debatti, aga ma arvan, et kodanikena me võiksime olla nõudlikud ja me võiksime tahta rohkem kui see, mis meil on. Küsimus ei ole lihtsalt rahanumbris, vaid mida selle rahanumbriga tehakse ja kas see, mis välja tuleb on üleüldse usutav.
- Kõige suuremad patsifistid, keda ma elus kohanud olen, on kindralid. Eriti need, kes on kunagi päriselt sõda näinud. Niisuguseid tugitooli-strateege tunneb tavaliselt selle järgi ära, et nad erakordselt mängleva kergusega kasutavad erakordselt võimsaid sõnu – sõda siia, sõda sinna, siis me nii ja siis me naa – tavaliselt on see märk sellest, et inimene ei tea, millest ta räägib.
- Mis on see Ameerika riiki koos hoidev kriitiline element? // See on idee, mille nad on kirja pannud iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseadusesse, mujale. Kui võtta see idee, mis nad on kirja pannud, siis see on üdini Euroopa idee. See on Euroopa valgustusaja filosoofide idee sellest, mis asi oleks õige ja õiglane riigi valitsemise kord.
- „Ma arvan, et on üks Ukraina toetamise viise, millest meie saame paremini aru instinktiivselt, kui suuremad Euroopa riigid. See on see toetus, mida on arvudes ja Excelis võimatu mõõta – see on lootus. Lootus, et see värk kõik ikkagi on veel tehtav, et on võimalik saada veel normaalseks Euroopa riigiks, et on võimalik sellest sõjast nii läbi tulla, et me oleme ikka veel olemas.“
“Globaalsed eestlased” on taskuhäälingu formaadis audiosari ehk podcast, mille eesmärk on (aastatel 2016–2022) luua mälupilt sajast säravast Eesti inimesest ja sõpradest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Saatesarja algataja ja saatejuht on Rainer Sternfeld.
