Negatiivse iibega rahval on kallineva energia ja kahanevate loodusressursside ajastul keeruline püsima jääda. Palju suurematelgi rahvastel on sellega raskusi. Mis oleks aga see järgmine lugu, mis koondaks eestlased ühisele tegutsemisele. Mis liidaks rahva ja viiks meid ühiselt parema tuleviku poole. Vajadus sellise loo järele on vaieldamatult olemas. Leian, et Eesti uue loo keskmeks peab olema väga hea haridus. Haridus, mis aitab mõista süsteemide keerukust, leida nendega kooskõlas tegutsemise viise. Haridus, mis suunab meid austama elu, võtma vastutust, tegema koostööd ning juhtima iseennast.  

Samal, 1869. aastal, mil Friedrich Miescher eraldas esmakordselt DNA molekuli, korraldasid eestlased oma esimese laulupeo. Valdav osa eestlastest oli toona vaid mõne aasta koolis usuliste tekstide ja aritmeetika najal haridust saanud. Üksikud olid jõudnud külakoolist kaugemale, kuid sealjuures saksastunud. Jannseni poolt sellistes oludes omakeelse, maarahvale mõistetava ja huvipakkuva ajalehe väljaandmine oli mõnevõrra hullumeelne ettevõtmine. Mõnusa huumoriga, arukad ja köitvad tekstid leidsid omale aga kergelt lugejaid ja sellega tekkis ühine kultuuriväli. Vene riigi ja valitsejate vägivaldsest kohtlemisest vabanemiseks ja oma majanduslikuks ning kultuuriliseks edenemiseks oli tekkinud soodne võimalus, mille Jannsen ära kasutas. 

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)