“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Liiga varajased koolihommikud?
Rahvusvahelises võrdluses soomlased alustavad ja ka lõpetavad oma koolipäeva varakult. Väikese varieeruvusega algab koolipäev hiljemalt kell veerand üheksa, mis algklasside puhul tähendab, et koolipäev on sageli läbi kell 12. Nüüd on hakatud arutama, kas nii varajased hommikud on ikka kõige mõistlikum lahendus. Loe edasi: Loe edasi
Uutest korteritest kadusid köögid
Eraldi kööke ehitatakse pealinna piirkonna uutesse korteritesse aina harvemini. Toiduvalmistamisalana, kus on köögikapid ja -tehnika kasutatakse esiku üleminekut ülejäänud korterisse või siis elutoa akendeta tagaseina. Loe edasi
Järelvalvega uimastitarbimise ruumide teema parlamendis
Soomes viiakse parlamenti kodanikualgatus, mis nõuab järelvalvega uimastitarbimise ruumide rajamist, kus oleks valves vastav tervishoiutöötaja. Väidetavalt saavad uimastitarbijad nii probleemide tekkimisel kiiremini abi ja vähenevad riskid nii uimastitarbijate kui ümberkaudse kogukonna jaoks (näiteks on ruumis alati saadaval puhtad süstlad ja need ei vedele peale kasutamist kuskil pargis). Loe edasi
Läti
Naised Vabaduse monumendi auvahtkonda?
Lätis julgustatakse naisi kandideerima ka kaitseväe auvahtkonda, mis valvab Vabaduse monumenti ja presidendilossi ning võtab osa riikliku tähtsusega üritustest kohtudes kõrgete külalistega ning esindab Lätit ka rahvusvahelistel sõjalistel üritustel. Praegu on naiste osakaal Läti kaitseväe isikkoosseisus 16,7%. Loe edasi
Enamik C-hepatiiti nakatunutest ei ole sellest teadlikud
Lätis on C-hepatiidi leviku tõsine probleem see, et paljud inimesed ei teagi oma haigusest. Uuringute kohaselt võib umbes 4% Läti elanikest olla nakatunud. Loe edasi
Riias tahetakse ühistranspordis kuupileti hinda alandada
Järgmiseks aastaks on Lätis plaanis võtta kasutusele ühtne piletisüsteem, mis võimaldab reisijatel kasutada erinevaid ühistranspordiliike ühe piletiga. Aga Riias plaanitakse pealinna ühistranspordis sõitjate arvu suurendamiseks langetada kuupiletite hindu. Loe edasi
Rootsi
Pensionärid kohalikus poliitikas üleesindatud
Kui Rootsis on omavalitsuste valimistel kandideerijate keskmine vanus 56 aastat, siis valituks saanute vanus on sageli tunduvalt kõrgem, kuna valimisnimekirjades on eespool eakamadkandidaadid. Politoloogide hinnangul on see demograafiliselt loomulik areng samas suur ühiskondlik probleem, sest noori on seetõttu aina raskem nii valima kui poliitikasse meelitada. Loe edasi
Uued töölubade reeglid mõjutavad tehnoloogiaettevõtteid
Rootsi tehnoloogiaettevõtteid mõjutavad migratsiooniagentuuri pikenenud töölubade taotluste menetlemisajad. Vastavad reeglid muutusid äsja juunis ja menetlusprotsessid pikenesid kohe nädalast-paarist mitme kuunigi. Loe edasi
Kilu- ja räimesaak löögi all
Läänemere rannikukalurite heeringa– ja räimesaak on Rootsis pidevalt vähenenud juba pikema aja jooksul, kuid viimase 2-3 aasta jooksul on langus olnud eriti dramaatiline. Üheks põhjuseks oletatakse liiga mastaapset tööstuslikku traalimist ja vastava pilootprojekti raames üritataksegi sellele kinnitust saada. Loe edasi
Venemaa
Kolm maailmameistrikulda jäi saamata?
Äsjastel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Venemaa koondis ei saanud osaleda ning nüüd on Venemaa spordijuhid väitnud, et seetõttu jäi neil saamata kolm MM-kulda. Loe edasi
„Viimsepäeva lennuki“ juppide varas sai karistuse
Venemaal sai üks Taganrogi elanik „viimsepäeva lennukist“ osade varastamise eest kohalikult kohtult äsja neli aastat range režiimiga kolooniat. Tegemist on nimelt Iljushin-80-ga, mis on nii Venemaa presidendi kui relvajõudude peastaabi lendav komandopunkt eelkõige tuumasõja korral. Loe edasi
Ukraina „erioperatsioonil“ osalenute lastele ülikooli sisseastumisel eristaatus
Mais kirjutas Putin alla määrusele, mille alusel saavad erioperatsioonil osalenute lapsed ülikooli astumiseks eristaatuse ehk neile määrati erikvoot (10% riigieelarveliste kohtade koguarvust). Nende puhul on ülikoolidel õigus ka üsna madalate tulemustega sisseastuja vastu võtta. Haavatud või surnud sõdurite lapsed võetakse aga vastu lausa ilma eksamiteta. Loe edasi