“Naabrid räägivad” on Edasi uus rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) inimeste jaoks olulisi meedias kajastamist leidnud teemasid, mis peavoolumeedia kaudu Eesti lugejani ei pruugi jõuda. Ülevaate koostaja on pika turismimajanduse kogemusega asjatundja Ain Hinsberg, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega igapäevatasandil ja jälgima kohalikku meediat. Alljärgnev meediaülevaade on valik põnevamatest ja Eesti lugejale huvi pakkuda võivatest uudistest.
Soome
Kus ja kuidas soomlane elab ?
Helsingin Sanomat viis oma lugejate seas läbi küsitluse saamaks teada, kus ja kuidas soomlane elab ehk millised on nende koduolud ja kuidas nad ise sellesse suhtuvad. Küsitlusele vastas 13 400 inimest ja selgus, et kodu puhul on soomlasele konkurentsitult kõige tähtsam omaette rahus (turvaline, vaba, enesemääramisõigusega jne) olemise argument.
Samas järgmine kõige enam mainitud ja kindlasti mitte väga positiivne koduga seotud aspekt on eelmainituga seotud – nimelt üksindus, kusjuures see ei piirdunud ainult üksi elavate vastanutega. Loe edasi…
Putini üle võlli külaskäik
Putin väisas Soomet ehk täpsemini Savonlinnat Soome presidendi kutsel. Soome meedias oli kommentaarides kolm pealiini – esiteks pandi tähele, et enne visiiti toimus Venemaa meedias Soome vastu päris massiivne mainemustamine.
Teiseks, Putin tegelikult ei õnnitlenud selgelt ja ühemõtteliselt Soomet 100. iseseisvusaasta tähistamise puhul ning kogu külaskäik oli pigem suure naabri jõu ja suuruse show. Nimelt suleti ette ja kogu visiidi ajaks vastava piirkonna õhuruum, kusjuures pidevalt paistis õhus Soome piiri lähistel olevat ka Putini lennuk, kuid lõpuks saabus Putin hoopis helikopteril. Kogu vastavas piirkonnas liikumine oli väga piiratud ja seega vaevaline ning kogu sellise „külalislahkuse“ tipuks said Savonlinna elanikud kohalikult politselt teatise soovitusega teatud aja oma kodudes vältida rõdul olemist ja akende avamist.
Kolmandaks imestati delegatsiooni suuruse üle, mida kroonis kogu seltskonna alkoholikoorem, mida lahkudes suveniirina kaasa võeti.
Helsingi pealinnaregiooni lähirongide piletimüügiuuendus kukkus läbi
Nimelt lõpetati suvel Helsingi pealinnaregiooni lähirongides piletimüük ja kogu suve on olnud antud teema uueks ristiks niigi pideva kriitika all oleva Valtion Rautatiet turjal. Kohe uuenduse käivitudes selgus, et piletiautomaate ei ole jaamades piisavalt ja nüüd on asutud probleemi klaarima kas uute automaatide lisamisega ja piletimüüjate saatmisega jaamaplatvormidele. Viimane samas ei taga, et pileti ikkagi enne lähirongile minemist saab, sest kogu nädala on piletimüüjad liikumas ainult suuremates jaamades, kuid väiksemates on neid näha ainult E-R ja ka siis vastavalt vajadusele, et vastavad piletimüüjad ei ole seotud ühe jaamaga, vaid liiguvad olukorda hinnates jaamast jaama. Loe edasi…
Rootsi
Stockholmist maailma nutipealinn ?
Stockholmi linnapea Karin Wanngård on võtnud välja pakkuda ja lubada, et Rootsi pealinnast peaks saama maailma kõige nutikam linn. Seega maailma nutipealinn? Kogu visiooni ja strateegia aluseks on aprillis linnavolinike poolt vastu võetud uus nutika ja ühendatud Stockholmi strateegia. Loe edasi…
Planeeti aitab päästa vähem lapsi
Just sellisele järeldusele jõudsid Lundi Ülikooli uurijad, kes keskendudes peamiselt CO2 problemaatikale arvutasid välja, palju võiks kõiksugu tarbimise vähendamine anda säästu, kuid jõudsid lõpuks järeldusele, et suurim sääst oleks antud küsimuses vähem lapsi ehk üks laps võrdub aastas 58,6 tonni CO2-ga. Loe edasi…
Välismaal elavad lapsepered lüpsavad Rootsit
Tegelikult välismaal elavad lapsepered lüpsavad Rootsist toetuseid juba sellises mahus, et Sotsiaalkindlustuse fondi enda andmetel on ainuüksi tänavu ülal olevast SEK 188 miljonist valedel alustel taotletud ja väljaantud toetustest 20 miljonit vastavate lapseperede „arvel“. Loe edasi…
Läti
Rails Balticas
Oma suurte RB sisevõitluste kõrval on jäänud mulje, et Lätis-Leedus on peamine problemaatika riigi tasandil ja kohalike seas ei paista mingit ebakõla olevat. See ei pruugi aga nii tegelikult olla, sest näiteks Salacgriva elanikud taotlesid kohtu kaudu, et RB viidaks ümber nende asumi ringi, kuid antud õigus jäi neil saamata. Loe edasi…
Välislätlastele rohkem tähelepanu
Läti president käis välja avalduse, et lätlaste diasporaale välismaal tuleb nii pöörata rohkem tähelepanu, kui ka leida rohkem vahendeid nendega tegelemiseks. Presidendi sõnul elavat umbes 120-s riigis kokku umbes 370 000 Läti juurtega ekspatriaati. Loe edasi…
Mida tähendab maksureform keskmisele Läti elanikule ?
Äsja vastu võetud ja järgmine aasta kehtima hakkav maksureform mõjutab keskmist Läti elanikku suures joones üksikisiku tulumaksu, nn. solidaarsusmaksu, aktsiisimaksu, sotsiaalkindlustuse kaudu ning ettevõtjana tulumaksuseaduse ja mikroettevõtluse maksude kaudu. Loe edasi…
Venemaa
Peterburi metroo turvamine läheb kalliks
Peterburi metroo totaalne turvamine ehk reisijate turvakontroll ja kogu ühistranspordi vastav ümberkorraldamine läheb kalliks – vähemalt nii hoiatatakse selle projekti võimalikku mõju prognoosides, sest hinnanguliselt istuvat pooled praegu metroos reisijad seejärel üle muudesse ühistranspordivahenditesse, mis aga ei ole suuteline selliste maa alt maa peale ümber kolivate mahtudega toime tulema. Mõjude hinnalipikuks on pakutud 66 miljardit rubla… Samas tahetakse juba praegu tõsta metroopileti ühikuhinda senise 45 rubla pealt 50 rubla peale.
Venemaa suunab pensionäre internetti
Venemaal on riiklik pensionifond asunud pensionäre suunama riiklike e-teenuste portaali, kusjuures põhiargumentideks on arveldustega eksimise ja muude mahhinatsioonide vähenemine. Loe edasi…
Sotši teeb soss
Sotšil paistab turismi mõttes olevat toss väljas ehk soss – võrreldes varasemaga on tänavu Venemaa reisifirmade hinnangul langenud nende klientide seas nõudlus endises olümpialinnas puhkamisele 40%. Peamisteks põhjusteks tuuakse hinnatõusu sihtkohas ja lennupiletites, Türgi taasavanemist Venemaa turistidele ning tavatult külma suve. Loe edasi…
Ain Hinsberg
Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (173)
