Täna on kõik unised. Koerad on väga unised. Hommikul oli kits Mona mänguväljaku plate peal nii sügavas unes, et kui kõik teised tulid juba lüpsiruumi ukse taha valmis, ma siis mõtlesin, kus on Mona ja põhimõtteliselt pidin ta üles raputama. Eile oli Avatud Talude Päev meie juures. Enne seda sai peaaegu nädal selleks hoovi koristatud, ehitatud, mööblit tassitud, toorjuustu tehtud jms.
Eile tund enne avamist nägi meie hoov välja justkui nagu mõne suure vastuvõtu-eelne hetk või situatsioon suure live teleshow lavataguselt. Kõik abimehed sebisid ringi ning kõigil oli kiire, hoov oli vaja täpselt kella 11-ks valmis saada ning valmis ta loomulikult ka saime.
Eile õnnestus kõik. Aasiapärane seakoot oli supersöök, kalapüügivõistlus tiigist oli totaalne hitt, kitsed näitasid end viisakalt ning toorjuust osteti ka kiiresti ära.
Aga küsimus jääb õhku, kas sel Avatud Talude Päeval on siiski mõtet? Kas on mõtet lasta 400 võõrast inimest oma hoovi peale ja oma loomade ligi? Kas see pisku raha, mis sel päeval ühispingutusena teenime, on väärt seda sebimist ja närveldamist?
Avatud Talude Päeval on 2 suurt kasu
Esimene on sotsiaalne. Meil käis külas eile väga palju omakandi inimesi, kellega me pole veel tuttavad. Kümneid lugusid ning perekondi lähima paarikümne kilomeetri raadiusest. Seda juba Facebookist ei saa. Kuigi maal pole aega kõigiga pidevalt suhelda, on siiski äärmiselt meeldiv ja oluline, et tunned ja tead inimesi enda ümber. Nii on talved soojemad ja mõjujõud üksteisele suurem. Mis kingitusi meile eile toodi, ainult mõned näited: metsaühistu käsitööõlu, suured sarapuuvihad kitsedele, pulmakutse, värsket mett jne. See kõik on väga oluline, et saab inimestega suhelda ja et sinust peetakse lugu ja sa pead teistest lugu. See kõik on justkui isiklik presidendi vastuvõtt.
Teine suur kasu Avatud Talude Päevast on puhtus ja kord. Meie hoov, õu ja õunapuuaed pole vist aastaid nii korras olnud ning vähemalt mõneks ajaks see nii ka jääb. Nii ilus oli täna hommikul lauta lüpsile sammuda. Igapäevategemistes pole kunagi aega niipalju korda luua. Kui toimuvad olümpiamängud, siis ehitatakse kallid ja ilusad ehitised üheks korraks, aga Avatud Talude Päev teeb korda selle, mis on oluline. Igatahes ma vist ei võta nüüd kolm nädalat trimmerit kätte, väga mõnus.
Elagu, inimesed ja loomad. Me kõik oleme tegelikult heatahtlikud ja tahame tegutseda. Näiteks on kustumatu tunne püüda kinni oma elu esimene kala.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
