Eestist eemal viibivatest kaasmaalastest on lähiajal esilinastunud koguni kaks dokumentaalfilmi ja seepärast on käepärane neid kahte kõrvutades vaadelda. Mõlema filmi pressikuvand hoidub paralleelide loomisest ja intervjuudes ei maini režissöörid teineteise filmi, kuid fakt on, et mõlema filmi teema on väljaränne ning kaadris on inimesed meie kõrvalt.
Ilona Piirimägi võrdleb arvustuses Moonika Siimetsa filmi “Kaks tundi õnneni” (2022) ja Terje Toomistu filmi “Põlvkond piiri taga” (2022).
