Arhitekt Villem Tomiste soovitab värskes Edasi paberajakirjas kultuuriliselt põnevaid paiku, mida avastada ja külastada nii meil kui mujal maailmas sel kevadel-suvel. “Kunsti otsimine ja selle ajendil rändamine on justkui korilus, mis ergastab,” ütleb Tomiste omaenda kunstirännakute kohta.

Ühistransport

• Buss ja äpp

Astu bussi ja vaata, kuhu ta sind viib. Võid olla linnas elanud juba pikalt ning arvad, et tunned oma kodu, aga kõik on muutumises, nagu oled seda isegi. Tihti pakuvad täna huvi varasemast hoopis teised kohad ja tegemised. Enamust pole varem üldse märgatudki, sest tähelepanu nõudis miski just sealsamas kõrval. Samuti muutuvad ka inimesed, kellega koos bussis sõidad, mõnel liinil koguni päeva, teisel aasta lõikes. Uuri, kellega koos ja kus sa elad.

transport.tallinn.ee

Tallinn

• Pirita rand ja vanalinn

Suviti päevitajate, kevadel kalameeste ja aednike ning talvel õpilasbussiks kehastuv number 1A viib kesklinnast mööda rannikut Meriväljale. Aia tee peatuses tule bussist välja ja hakka mööda veepiiri linna poole tagasi jalutama. Pärastlõunati on päike just sealmaal, et paistab sulle kiiskavalt näkku. Kõvema rajuga saab aga jalutada mööda metsatukas vonklevat rada. Ideaalne ilm pole siin oluline, meri on alati uue näoga. Pirita teel umbes Maarjamäe memoriaali juures hüppa promenaadilt alla kividele, siis ei pea autode müra kuulama ja saab täitsa omaette jalutada. Kui vaid Kadriorust Pikksilma promenaadilt meretramm otse kruiisipromenaadile viiks, siis jõuaks piki randa vanalinna välja.

Keset vanalinna, Pika ja Hobusepea tänava ristil asub kolm galeriid: Hobusepea, Draakon ja HOP. Olemuselt on need Kunstnike Liidu projektiruumid, kus kunstnik saab end iseseisvalt väljendada, pole kuraatoreid ega tavapärases mõttes galeristi. Näitused vahelduvad neis tihti, kord kuus, ja nõnda leiab siit nii uut ja värsket kui ka vana head, just nagu vanalinna kohvikud, kus klientuur pole skeene, vaid linna läbilõige. Siinsamas kõrval asub ju veel Kanuti saal ja paar maja edasi Mustpeade maja – järgmisel korral, enne kohvikut, kontserti või tantsuetendust, astu galeriist läbi.

hobusepeadraakon.ee, hopgalerii.ee

Biennaalisuvi

• Veneetsia, Manifesta, Documenta

Viimatised asjaolud on kuhjanud tulevaseks suveks kokku kõik tähtsamad kohalikud biennaalid. Samal aastal toimub Veneetsia kunstibiennaal, rändav Manifesta külastab sel korral Prištinat ja üle viie aasta ilmub Kasselis Documenta. Kolmandat korda avab Riias oma uksed RIBOCA ja sügisel on oodata uut Istanbuli biennaali. Neist paar asuvad siinse lennujaama jaoks niivõrd keerulises kohas, et suviseid näitusekülastuse plaane on mõistlik seadma hakata juba nüüd kevadel.

Muuseum

• Istanbul Modern

Kevadel avab uksed vanas kohas, kuid täiesti uhiuus Renzo Piano projekteeritud Istanbuli moodsa kunsti muuseum, mis on tähtobjektiks kogu kesklinna kaubasadama ümberkorraldamisel.

Hoone eest läheb läbi promenaad, mis saab alguse Kuldsarve lahele justkui kosmoselaeva romuna maandunud Galata sillalt ja kulgeb piki kaldapealset paari kilomeetri kaugusel asuva kunstiülikoolini. Endise tööstusala kohale on ehitatud mõistliku mastaabiga hoonestus ning uute linnakvartalite alla on ära peidetud Tallinna omast kümme korda suurem, 30 000 ruutmeetril laiuv kruiisiterminal. Kui varem sai Bosporuse väina laevaliiklust jälgida vaid ühelt muuseumikohviku terrassilt, siis nüüd on päiksesse avatud terrasse kamaluga juurde tehtud.

Kunst

• Pierre Huyghe, Sivriada saar

Pierre Huyghe’i avastasin Documentalt ja kui paar aastat hiljem läksin tema teost Istanbuli biennaalilt otsima, kujunes see parajaks seikluseks. Kuraator Carolyn Christov-Bakargiev juhatas näitusekülastajad Printsi saartele uudistama ajalugu ja kultuuriruumi. Nii jõudsin ma kunsti otsima ühele inimtühjale Koerte saareks kutsutavale kaljunukile. Üksi saart läbi kammides ei leidnud ma aga midagi. Hüüdnime sai Sivriada saar selle järgi, et Istanbuli kuberner otsustas 1911. aastal siia küüditada 80 000 koera. Saarel guugeldades selgus, et teos on selle kõrval Marmara mere põhjas elupaigaks kohalikele taimedele ja loomadele. Kuigi ma füüsiliselt oma silmaga otsitud teost ei näinud, siis oli see minu jaoks ometi kunstikogemus. Kunsti otsimine ja selle ajendil rändamine on justkui korilus, mis ergastab.