Kuidas luua selline linn, kus oleks hea elada, ja mis seda iseloomustab?
Otsustasime, et selle numbri juhtmõte tiirleb ümber linna. Linnad kasvavad ja seega muutub linnaruum järjest olulisemaks teguriks, mõjutades nii seal elavate inimeste meelelaadi kui ka äride edukust.
Millest kirjutame ja mida esile tõsta?
Peaasjalikult mõtiskleme selle üle, milline on hea linn. Mis teeb linna elavaks ja elamisväärseks. Aga ka targaks (Gert Jostov). Kiikame metropolide suunas ning uurime, kuidas on lood täna Tallinnaga. Juttu tuleb ka ööelust ja elust väikelinnas. Ning sellest, kuidas parema linnaruumi nimel saavad tegelikult elanikud ka ise palju ära teha. “Lahendused on lihtsamad, kui arvame,” ütleb populaarse sotsiaalmeediakonto mitte_tallinn nime kasutav linnaruumiaktivist.
Hea linna teemal arutlevad kirjanik Tõnu Õnnepalu, kunstnik Urmo Raus ja kinnisvaraettevõtja Aavo Kokk. Kunagiselt Tallinna linnapealt Jüri Mõisalt aga uurime, kuidas vastab praegune Tallinn tema unistustele (20 aasta tagune üleskutse “Tahate saada järjele, tulge Tallinna!”).
Mikk Pärnits mõtiskleb aga linna ja maa lõhe teemal ning leiab, et inimesed elavad aina rohkem pigem internetis kui külas või maal.
Uuriva loo väga olulisel teemal – vaimne tervis – on kirjutanud ajakirjanik Tiina Kaukvere (“Eriliselt ärev aeg või hoopis diagnooside ajastu?”), küsides, mis on ikkagi juhtunud, et nii mõnestki varasemalt erilisest diagnoosist on nüüdseks saanud kohati moesõna, ja kas diagnooside panemisega liiale ei ole mindud. Selle üle arutlevad ka psühhiaatrid ning psühholoogid, kes tunnetavad, et psüühikahäire diagnoos on muutunud vahel isegi ihaldusväärseks, millega inimene püüab enda halba enesetunnet seletada. Nagu ütleb PERH-i psühhiaatriakliiniku doktor Ants Kask, siis “ATH ei peaks tõesti olema see diagnoos, mida keegi peaks ihalema”. Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht doktor Sven Janno lisab, et “iga ebamugavustunne või oskamatus stressiolukordadega toime tulla ei pruugi olla depressioon ega vajada meditsiinilist sekkumist”, ning tuletab meelde, et ka inimesel endal lasub vastutus oma vaimse tervise eest hoolitsemisel, seda nii läbi tasakaalustatud toitumise, une, füüsilise aktiivsuse, lugemise jms, mille tagamine peaks olema meie igapäevaelu osa.
Numbri peaintervjuu on aastaid New Yorgis elanud kunstiteadlase Karin Laansooga, kelle käe all on Noblessneri sadamalinnakus asuv Kai Kunstikeskus napi kolme tegutsemisaasta jooksul saanud juba üheks Tallinna sümboliks. Edasi kultuuritoimetaja Valner Valme eestvõttel vesteldakse keskusest, kunstist, Eestist, Tallinnast ja elust. “Kõik algab ja lõpeb inimestega, nende sünergia ja motivatsiooniga. Ülejäänu on detailid,” ütleb Laansoo üheks asjade õnnestumise valemiks.
Inimsuhete olulisust rõhutab pikemas intervjuus ka teine New Yorgis edukat karjääri teinud eestlanna Airi Hämmalov, kes on üks väheseid eestlasi, kui mitte ainus, kes jõudnud tehinguadvokaadina õigusvaldkonna maailma absoluutsesse tippu.
Oma soovitusi, kus leida suurlinna vaibi, jagavad Merit Kopli (Berliin), Marina Laikjõe (Pariis) ja Marian Võsumets (London). Kadri Kroon kirjutab oma kunagisest kodulinnast New Yorgist.
Rubriigis “Kunst kodudes” läheme seekord külla hoopis kontorisse, räägime juttu ettevõtjast investeerimispankuri Rain Tammega ning rubriigi “Kes on kes Eesti moes” fookuses on oma elu Berliini ja Tallinna vahel jagav moe- ja tekstiilidisainer Karl-Artur Korsar.
Seekordse novelli on kirjutanud Olav Osolin, kelle pala “Väike mure” võitis äsjasel Edasi novellivõistlusel 2. preemia.
Numbri esikaane on loonud kunstnik Kristel Sergo. Ja uuendusena saavad tellijaid esimest korda ajakirja oma postkasti ilmastikukindla biolaguneva pakendi sees.
Lõpetame sportlikult, peagi on käes kevad ja suvi ning kutsume kõiki värskes õhus liikuma. Miks mitte võtta osa linnajooksude sarjast? “Jooksmine ei tähenda kunagi vaid ühe jala teise ette asetamist või diplomile trükitud tulemusi. Jooksmine avardab ka maailma ning selleks ei peagi kodunt väga kaugele minema,” kinnitab oma loos harrastusjooksja Janek Oblikas.
Loome enda ümber head ja tervet keskkonda!
Janeck Uibo
vastutav väljaandja
Ajakiri on müügil suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Võta endale aega ja naudi mõnusat lugemist.
