23. veebruaril tähistatakse Eesti Disainerite Liidu eestvedamisel Eesti Disaini Päeva, mis annab igaühele põhjuse esile tõsta ja väärtustada kodumaist disaini kodus, garderoobis, kontoris, linnaruumis. Veebruaris on Eesti tootedisainerite fookus jätkuvalt kodudel ja kui siinsed moemajad hoiavad veel kiivalt saladuses oma kevadsuviseid kollektsioone, siis moeüllatuse teeb hoopis iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus, kes tegi olümpia eel debüüdi spordirõivaste disainerina.
Mood
Eva-Lotta Kiibus lõi koostöös spordirõivaste tootja JIV Spordiga kollektsiooni Fire & Ice
Iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus tegi olümpia eel debüüdi spordirõivaste disainerina ning lõi koostöös Eesti spordirõivaste tootjaga JIV iluuisutajatele mõeldud treeningriietuse Fire & Ice, mis koosneb kombinesoonist, mida kutsutakse iluuisutajate maailmas catsuitiks ja treeningjakist.
“Kuna 2022 on olümpia-aasta ja Eestit esindab olümpial iluuisutamises just Eva-Lotta, kellega ka varem oleme mõningal määral koostööd teinud, siis otsustasime et sel olulisel aastal tuleb tema nimeline kollektsioon. Soovime toetada tema uisukarjääri läbi selle kollektsiooni, samuti pakkuda talle teistmoodi vaheldust igapäeva rutiinile, milleks oleks kollektsiooni väljatöötamisel koostöö meie disaineriga, samuti osalemine müügiprotsessi ettevalmistusel,” ütleb JIV Spordi juht Kersti Allik. “Nüüd, kui kollektsioon valmis on Eva Lotta meile abiks ka selle reklaamimisel. Eestis müüme tooteid Flowroom’s, Tallinnas asuvas spetsiaalses iluuisu- ja tantsuvarustuse kaupluses, samuti on võimalik tooteid tellida e-poest.”
Toodete loomisel on silmas peetud nende keskkonnasõbralikkust, 90% ulatuses on kasutatud ümbertöödeldud materjale ja kõik kangad on valminud päikeseenergiat kasutavates tehastes.
JIV Sport on pereettevõte, mille asutasid Kersti Allik ja tema tütar, endine Eesti tippiluuisutaja Johanna Allik, ning mis toodab rõivaid peamiselt iluuisutajatele ja golfaritele.
Uus meestekollektsioon Woolishilt
See on täpselt nagu Rorschachi test, mida kasutatakse psühholoogilise testina inimese isiksuseomaduste ja emotsionaalse toimimise uurimiseks erinevate piltide abil, millel on kujutatud tindilaike. Kui tähelepanelikult vaadata, siis on kampsunil eriskummaline muster rinnale kootud. Mõni meist näeb seal putukat, teised võib-olla tulnukat või hoopistükkis plahvatust. Ent Woolishi disainerid ütlevad, et nende eesmärgiks ei ole hetkel võimalikke isiksuseomadusi analüüsima hakata – pigem tahtsid nad introvertsetele eestlastele anda järgmine kord näiteks liftis võhivõõraga kohtudes teema, millest rääkida ja veidi rõõmu ka teiste ellu tuua.
Disain
Öökülma uus kollektsioon peletab talvekülma eemale
Öökülm tuli tasakaaluks meid ümbritsevale monokroomsele talvele välja uue köögitekstiilide kollektsiooniga Paloma.
Trükikangas Paloma on inspireeritud 1960–70ndate Skandinaavia stiliseeritud retromustritest, samuti põhjamaade rahvuslikust käsitööst. Pleegitatud valgele linasele kangale trükitud mustrilised köögitekstiilid on erksavärvilised pilgupüüdjad, samas vastupidavad ja praktilised igapäevaseks kasutamiseks.
Linane kangas on Eestile ürgselt omane, lina on siin kasvatatud ja kasutatud alati. Tänu linase kanga eelistamisele on Öökülma tekstiilide ökoloogiline jalajälg väike, sest linase kanga valmistamiseks kasutatakse vähem vett ja muid loodusvarusid kui näiteks puuvillase kanga tootmiseks.
Ööökülm on Eesti ettevõte, mis disainib, toodab ja müüb kvaliteetsest Euroopa linasest kangast valmistatud kodutekstiile. Brändi taga on tekstiilidisainer Viive Küttner.
Tunnutus Leo Rohlinile, kelle kohviserviisist on joonud iga eestlane
Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna elutööpreemia pälvis tänavu Leo Rohlin (1939), kes on legendaarne keraamik ja õppejõud.
Rohlin töötas Tallinna Ehituskeraamikatehases kuni 1968. aastani, kujundades selle aja jooksul arvestatavalt suure hulga tarbenõusid, sealhulgas mitmeid kohviserviise, aga ka dekoratiivesemeid, nagu näiteks seinataldrikud ja suveniirid. Üks esimesi ja levinumaid on erinevates värvitoonides ning glasuurilahendustes toodetud keraja keskosaga kohvikannuga mokaserviis aastast 1966, sellele järgnesid “Gnoom” ja mitmed teised. Dekoratiivkeraamikast on kindlasti koduseks klassikaks kujunenud sgrafiitotehnikas seinalplaadid ja -taldrikud, aga ka figuraalsed küünlajalad sarjast “Meistrid”.
Leo Rohlin on ka mitmete monumentaalteoste autor. Tema kavandatud on keraamilised pannood mitmetesse hoonetesse, nende seas Tallinna Olümpiapurjespordikeskusesse (1980), mis tänaseks paraku on asjatundmatult korrastada püüdes rikutud. Tallinnas Mustamäel endise Majandusjuhtide Instituudi väliseinale kavandatud pannoo eest pälvis Rohlin 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemia. Rohlin on legendaarne õpetaja, alustades kunstiinstituudis juba 1968. aastal kompositsiooni- ja tehnoloogiaõppejõuna, jätkates 1978. aastast dotsendi, 1986. aastast professorina.
Rohlini käekiri kunstniku ja disainerina on alati olnud rahulik, lakooniline ja ratsionaalne, oma teostes annab ta võimaluse kõneleda eelkõige vormil või glasuuril. Ta on osalenud rohketel näitustel juba 1960ndatest aastatest ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuulub ligi 200 Leo Rohlini teost.
Näitus
Materjalidisainer Riina Õun avas oma isikunäituse Londonis
Kes talvisesse Londonisse satub, saab osa Londonis resideeruva multidistsiplinaarne disaineri, materjaliarendaja ja õppejõu Riina Õuna näitusest. Nahkaksessuaaridisaini taustaga Riinal on eelkõige nahkkinnastele keskendunud bränd Riina O, mis on laiendanud oma ampluaad biodisaini valdkonda.
Tulevikumaterjalide magistriastme lõputööna Londonis Central Saint Martin’si ülikoolis arendas Riina välja keskkonnasõbraliku nahalaadse veganmaterjali SCOBY-compo, kasutades selleks kombucha joogitööstuse jääkaineid. Materjaliga töötamise võimalused on esitletud kotikollektsiooni näol. Riina uurib, kuidas käsitöö peab kohanduma biomaterjalidega töötamisel. Eesmärgiks on viia materjalid katsetamisjärgust praktilisse tööstuslikku kasutamisse.
Londonis YKK näituseruumi akendel on väljas Riina O SCOBY-compo koti- ja aksessuaarikollektsioon ning esitletud ka materjali valmistamise protsess nii videos kui aknale üles seatud “laboris”. Jälgida saab ka teeseenejoogi käärimisel tekkiva bakteriaalse tselluloosi kasvuprotsessi.
Näitus jääb akendele veebruari lõpuni.
2500 meetrit pakendit: eksperimentaalne moenäitus “Elav hõbe”
Viru keskuse aatriumis on alates 17. veebruarist avatud üks pöörasemaid moenäitusi Eesti moenäituste ajaloos: EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini tudengite eksperimentaalne moenäitus “Elav Hõbe”, mille juhendajateks on moekunstnik Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu.
Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500 m pakendit, 50 soojakotti, 35 m nööri ja nii mõnedki päästevestid. Näiteks on tudengite käe all saanud uue võimaluse kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud metalne jäätisepakend ja mahakantud merepäästevarustus. Laevadelt mahakandmisele läinud varustuse seas, mida tudengid oma tööde loomisel kasutasid, olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.
Näitus puhub piltlikult elu sisse külmale hõbedale, mille tagajärjel sündinud müstiline sulam loob metalse maailma kaheteistkümne reaalsuse vahel. Olulist rolli selles mängib pealkirja taga peituva keemilise elemendi fenomen, mis seisneb kokkutõmbumises, ühendumises, kus osadest saab alati tervik olenemata nendevahelisest kaugusest.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (277)
