Huvitav sõna see “meelehaige”, ütleb nagu päris palju ära.
Jäi mul silma paar päeva tagasi ETV sarjas “Eesti lood” ilmunud lugu “Hobujõud”, mis portreteerib e-sportlast Risto Kappetit, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Dokumentaallugu ise oli tehtud konarlikult, aga sisu oli tulevikkuvaatav. Eestis elab praegu üks virtuaalsel Le Mansi 24-tunni võidusõidul kihutav e-sportlane, aga nähtavasti kümne aasta pärast on neid inimesi sadades, kes istuvad oma kodus võidusõiduistmesse ja keeravad suure ekraani ees rooli ning teenivad nii elatist.
Otseülekande telepublikule saab sellisest rallist küllap teha täpselt sama põneva kui reaalsest kihutamisest. Kõik ju oleneb kommentaatorite pädevusest. Aga jah, kindlasti autosport ja üldse ka muu sport liigub järjest kiiremini e-spordi suunas, sest see on öko ja roheline. Maailmas ei ole vaja kulutada rehve ja põletada kütust, et emotsiooni tekitamise eest inimestelt raha võtta. Me vajame kirge, aga mitte päris võidusõitu. Võimalik, et Ott Tänak on viimane suure ralli eestlane, sest suur ralli sureb välja. Selle e-spordi pealetungiga meenub vene modernistliku kirjaniku Viktor Pelevini romaan “Omon Ra”, kus siis kosmonaut saadetakse kosmosesse, aga tegelikult on ta kinni oma õppebaasis, kus teda treenitakse lõputult.