Aku Sorainen on soomlane, kes otsustas 1991. aastal kirjutada oma magistritöö värskelt vabaks saanud Balti riikide äriõigusest. Kui tavaliselt kirjutatakse magistritööd mõni kuu, siis Akul kulus selleks poolteist aastat, sest ta kirjutas nii põhjaliku ülevaate, mis viimaks avaldati raamatuna. Magistrikraadi kõrval sai ta aga tasuks spetsiifilised teadmised, mida ta on oskuslikult kasutanud, ning 1995. aastal pani ta Tallinnas alguse ühele regiooni silmapaistvaimale, omanimelisele advokaadibüroole Sorainen.

Aku on põneva elukogemusega ning viimase 30 aasta jooksul on ta Eestis elades näinud Eesti arengut nii seest kui väljast, nii detailselt lepingutes kui ühiskondlikult. See on unikaalne andmestik, millest on palju õppida.

Mõtteid vestlusest:

• Ma tahtsin 12-aastaselt saada suursaadikuks ning küsisin isalt: “Kuidas saada suursaadikuks?” Ta ei teadnud, aga ütles, et ma helistagu välisministeeriumisse ja küsigu sealt. Seda ma tegingi. Ma mäletan seda kõnet ning kuidas nad otsisid kellegi minuga rääkima. Ma rääkisin oma plaani ära ja ta ütles: “Väga hea – meil on vaja juristi taustaga inimesi – mine juurat õppima!” See oli mulle väga hea juhtnöör ja ma läksingi.
• Üle Lapimaa toimus jaanuaris-veebruaris salsafestival. Mängisime saamidele ja põlisrahvastele salsat, millega teenisime nii palju raha, et läksime Kuubale, aga neile ei läinud see üldse peale.
• Ma sain Alpidesse suusainstruktorina tööle ja kohe esimesel vabal nädalavahetusel jaanuari alguses läksin sõpradele Berliini külla. Seal aga usinamad inimesed tagusid haamritega müüri ja ma sain kelleltki haamrit laenata ning omad tükid sealt välja lüüa.
• Ma pidin just valima magistritöö teemat ning Eesti oli kogu aeg uudistes, kuidas hakatakse erastama ja varad on odavad. Mõtlesin, et hakkaks uurima seadusandlust, kuidas investeerimine Eestis ja Baltimaades üldse oleks – milline seadusandlus seda reguleerib. Läksin kõigepealt oktoobris Leetu, seejärel Lätti ja viimasena Eestisse ning sain aru, et see tuleb väga suur töö mul, sest väga vähe materjale oli inglise keeles.
• Hedmani strateegia oli Helsingi, Peterburg ja Tallinn, aga minu kontaktid oli Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning ma nägin, et Baltikum on üks väga hea turg ning paljud välismaised firmad juba vaatavad seda turgu koos, mitte Eestit, Venemaad ja Soomet.
• Inimeste värbamine on väga huvitav protsess – üritada leida õiget talenti, mitte vaid professionaalses mõttes, vaid kes sobiks kultuuri ja oma väärtuste poolest meie juurde. Meil on täna erinevad testid, mida teeme uutele inimestele, aga enamus inimesi, kes täna seda firmat kannavad, on pigem tunnetuslikult leitud. See ei ole väga teaduslik protsess, vaid pigem intuitiivne.
• Minu jaoks on tipp-tase selline, kus asjad liiguvad lennates ja kogu aeg toimub areng ning kliendid on rahul. Inimesed on rahul sellega, mida nad teevad, ning on justkui lendamise tunne.
• Tänasel päeval oleks väga raske korrata seda [tipp-büroo asutamist] – oli õnn olla õigel ajal õiges kohas. Kõik oli uus – tulid uued seadused, mis olid nii teise loogika ja lähenemisega ning vanad juristid olid täpselt samas positsioonis nendega, kes olid just kooli lõpetanud. Nende nõukogudeaegne kogemus ei lugenud rohkem kui nende noorte oma, kes tulid just koolist, võtsid seaduseraamatu ette ning hakkasid lugema.
• Tallinnas oli meil üks eesti jurist ning üks ameerika, üks rootsi, üks soome jurist minule lisaks. Tollal võtsime me välismaa juriste tänu sellele, et nemad said Eesti seadustest isegi kiiremini aru kui Eesti juristid, sest tollal need kopeeriti enam-vähem läänest ja teati, kuidas neid kohaldatakse, kuidas neid tõlgendatakse. Ajaga välismaa advokaatide vajadus vähenes.
• Täna on professionaalsus Eesti tipp-advokaadibüroodes täiesti Euroopa tipp-tasemel. Kui Eesti juhtivad advokaadibürood töötavad maailma juhtivate advokaadibüroodega, siis ei jää me millegi poolest alla.
• Meil on tänasel päeval Baltikumis natukene üle kuue miljoni inimese – kui ma siia kolisin, siis oli kaheksa miljonit. Täitsa lõpp! Eestist, Lätist, Leedust on nii palju inimesi ära kolinud. Ma ei tea, kas kusagil Euroopas on nii suurt inimeste kadu olnud rahu ajal.
• Tehnoloogia areng on praegu väga kiire ning sellega seoses on immateriaalsed õigused ja andmekaitse vajadus nende teenuste osas viimastel aastatel kõvasti kasvanud.
• Üldiselt kipuvad advokaadid olema väga konservatiivsed, minu meelest liialt konservatiivsed, et vaadata tehnoloogilisi võimalusi. Ma näen väga suurt potentsiaali, kuidas tehnoloogia meid aitab, aga see taandub sellele, et andmeid peab paremini süstematiseerima. Kui on süstematiseerimata andmed, mis on advokaatide puhul väga tüüpilised, igaüks toimetab oma failide ja kaustadega, siis süstematiseeritud andmete taaskasutamine on oluliselt kallim.
• Advokaadid tihtilugu arvavad, et kõik, mis me teeme, on rätsepatöö ja iga kliendi probleem on erakordne. Tihtilugu seal ongi erakordsed nüansid, aga protsessina on enamus meie tehtavast tööst pigem korduvate elementidega. Oluline on erinevaid protsesse kirjeldada nõnda, et kõik saaksid sellest aru ja iga kord ei peaks alustama nullist jalgratta leiutamist.
• Mis Eestisse on jäänud ja mis köidab paljusid soomlasi, on teatud mõttes värskus ja edasiminekukultuur – tahetakse teha asju, ollakse valmis tegema tööd. On soodne investeerimis- ning maksukeskkond.
• Advokaadivaldkond on huvitav, sest sa saad teha tööd kõikvõimalike äridega – näed neid seestpoolt, nende loogikat, kuidas need töötavad. See ei ole kunagi üksluine.
• Eesti on ettevõtlik ja dünaamiline sotsiaaldemokraatlik riik.

Liitun EDASI uudiskirjaga