Loomulikult olin ma Ingmar Muusikuse nime kuulnud ja looduskalendrites ka tema fotosid näinud. Aga mu hinge liigutas tõeliselt üks ta Instagrami-lehel nähtud foto, “Prandi katedraal” – maagiline valgus läbi lumiste puude ning peegeldused jõevees. Tundus, et ma pole nii lummavat maastikufotot varem näinud! Ja ma kuulsin muusikat selles dünaamilises jäädvustuses. Pole ime, nõnda musikaalse nimega fotograaf!
Sellest hetkest peale olen jälginud Ingmari postitusi ja alati rõõmustanud. Tahtsin temast rohkem teada ja jagada oma vaimustust ka Edasi lugejaile. Ingmar oli hea meelega nõus minuga kohtuma. Talve esimesel päeval saimegi kokku Paide Teatri- ja Muusikamajas, kus on üleval tema näitus. Ingmar oli kohe esimesest tervitusest alates nii lihtne ja loomulik, siiras. Loodusinimeste asi, kosutav rahu on neis. Ka siis, kui ümberringi on inimesed närvilised, neil on pidevalt kiire ja üleüldse on olukorrad segased. Seda rahu võis muidugi tema harmooniliste fotode põhjal arvatagi.