Ma viisin ühe oma sikutalle Müraka reedel Põlvamaale Savernasse elama ning kohtusin siis seal ühe vanema proua Heliga, kel on lambad ja kitsed ning nüüd tulevad ka kitsetalled. Laupäeva hommikul teen siis sibulapeenart põllul – ja kui ma olen põllul, siis mul ei ole telefoni kaasas -, tulen siis tuppa tagasi ning vastamata kõnesid on telefonis hulgim. Üks neist on proua Helilt. Helistan kohe tagasi, sest tahan teada, et kuidas Mürakal läheb.

• “Eks ta algul lammastelt ata-ata sai, aga siis võtsid kitsed omaks. Aga muidu on mul probleemid.”
• “Mis on?” küsinud kohkunult, see proua Heli on terav tüüp.
• “Ma pean ennast tagasi hoidma, et mitte kogu juustukera korraga pinstlisse pista! Ma loodan, et ma saan seda veel.”

Nimelt viisin prouale ka kera meie kitsepiimast tehtud toorjuustu. Räägime prouaga pikalt ning proua soovib, et ma talle kirjutaksin kõik lahti, et kuidas toorjuustu teha. Tema on teinud toorjuustu äädikaga, aga see pole see.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)