Suured diivad – Mariah Carey, Naomi Campell, Cher, Beyonce jt. Need on nimed, mis peale selle hiiglasliku sõna kasutamist esimesena pähe torkavad. Nende sassy personality ning mõnikord over the top nõudmised on saanud omadusteks, mida meediale meeldib üles puhuda ja miljonid fännid armastavad. Kuid miks on selline käitumine n-ö suurte isiksuste puhul aksepteeritav, kuid tavainimese puhul peetakse seda ühiskonnas ebaviisakaks?
Arvatavasti puudub sellele küsimusele sulaselge vastus, kuid leian, et nad tõusid rambivalgusesse erineval ajaperioodil. 80-90ndatel puhusid hoopis teised tuuled ning verbaalselt enesekindlatele/šokeerivatele avaliku elu tegelastele andestati kordades rohkem, kuna massimeedia ja otsisngusüsteemid polnud veel nii arenenud, et iga pisike eksimus sekunditega üles kaevata. Samuti oli julgus oma arvamust selgesõnaliselt avaldada naiste seas mingil määral uus ja kindlasti liberaliseeriv ning seega lubati palju rohkem, kui 2016. aastal.