Kuum teema Prantsuse meedias: Vabariik hädas immigrantide ja islamiga

Aastal 2022 toimuvate Prantsusmaa presidendivalimiste arvukate kandidaatide hulgas tekitab meedias kõige rohkem kasvavat huvi paremäärmuslik ajakirjanik, esseist ja kirjanik Éric Zemmour, kes oma otsust kandidaadiks saada ei olegi veel vastu võtnud. Foto: Shuttterstock.

Prantsusmaa otsib sobivat tulevikuvisiooni ning väljapääsu madalseisust. Arvamusküsitluses ilmnenud vastajate enamiku rahulolematus tuleneb mitmekesistest põhjustest. Teiste teemade hulgas tõuseb jõuliselt esile valupunkt, milleks on immigrantide arvukus ning suures osas nende integreerimise ebaõnnestumine, muutes probleemistiku sügavaks ja mitmekihiliseks ning hõlmates otseselt või kaudselt kõiki eluvaldkondi. See on viinud tundlikud teemad avalikkuse ette hoogsamalt kui kunagi varem. Kuidas on Prantsuse kodakondsusest saanud vaid “õigus”, mil ei näi olevat seost ajaloolise identiteediga? Kuidas taastada side Vabariigi “kaotatud piirkondadega”, mis on muutunud võõrasteks enklaavideks?

Prantsusmaal on teravalt esile kerkinud avalik arutelu immigratsiooni üle. Viimasel ajal sealses meedias toimunust annab lühiülevaate olustikulist konteksti hästi tundev frankofiil Marri Sauve.

Elanike hinnang oma maa olukorrale

Prantsusmaa otsib sobivat tulevikuvisiooni ning väljapääsu madalseisust. CSA Research (Consumer Science & Analytics Research ehk Institut d’études marketing et d’opinion) – küsitlusuuringute vallas 40-aastase kogemusega ettevõte – avaldas 16. septembril 2021 uue avaliku küsitluse tulemused, mille kohaselt 62% vastanutest arvab, et Prantsusmaa on madalseisus ja nõrgestatud. Põhjusteks majanduslik ebakindlus, sotsiaalsed pinged, identiteediga seotud probleemid, sanitaarkriis… Küsitletute hulgas oli 1000 vähemalt 18-aastast vastajat. Murettekitavate põhjuste hulgas toodi välja koroonakriisi tagajärjed, ostuvõime raskused, pensionide ja tervishoiusüsteemi tuleviku ebaselgus. Prantsuse Pank ja INSEE (riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut) on ennustanud siiski majanduskasvu – kuni 6,3% sisemajanduse kogutoodangust 2021. aasta lõppjärguks.