September on ka moemaailmas tähendanud alati uut algust ja uue alguse tunne peaks olema sel sügisel tugevam kui kunagi varem. Ent – suuresti ilmselt oktoobris loodetavasti toimuva sügisese Tallinn Fashion Weeki tõttu – pole veel enamus kodumaiseid disainereid sügiskollektsioonidelt saladuseloori kergitanud. Aga disaini ja moodi täis on september ka siin, ennekõike kuu teises pooles toimuva Disainiöö tõttu.
Mood
Uncle Paul on kasvatanud Eesti meestest kingagurmaanid
Kodumaise jalatsibrändi Uncle Paul fookus on ühena vähestest meestel ning tänavune sügiskollektsioon on mitmekesisem ning silmapaistvam kui kunagi varem. Näiteks leiab kollektsioonist ketsid nimega Kaarel – Kaarlid on brändi esimesed täisnahast poolkõrged kõrgema kummitallaga ketsid. Loodud just nendele, kellel sees tuksub rohkem spordimehe hing, kuid tahaks jalga ikkagi midagi pilkupüüdvat ja teistsugust. Kingade kõrval püüavad uues kollektsioonis pilke Eesti kliimas ülipraktilised poolsaapad Timmu, mille pressitud tumesinine vasikanahk ja punane tald lisavad peagi väga hallidele päevadele killu värvi.
Karin Raski sügistalvine kollektsioon pakub vimkaga klassikuid
Karin Raski bränd lähtub põhimõttest, et mood ei koormaks keskkonda, mistõttu on värskes kollektsioonis kasutatud peamiselt kangajääke. “Praeguses kollektsioonis domineerivad täis- ja peenvill, lisaks on sametit ja puuvilla. Kangaid, mis pärinevad eri aastakümnetest, olen hoolega kogunud nii inimeste annetustena kui ka suuremate tehaste käest. Samuti olen mingil määral kasutanud uusi orgaanilisi tekstiile,” kirjeldab kollektsiooni autor. “Vahepeal oli mu stuudios piltlikult öeldes kangauputus, seega pidin materjalidega kolima kodusesse keldrisse, et neid saaks mugavalt sorteerida ja vaadelda.”
Töö sügistalve kollektsiooniga algas tegelikult juba möödunud talvel, kohati paralleelselt 2021. aasta kevadsuvise loominguga, mil moelooja kätesse sattus puuderroosa villa kreppkangas, mis dikteeris kogu kollektsiooni edasise käekäigu. “See oli armastus esimesest silmapilgust. Kohe tekkis inspiratsioonipuhang peenvillaste kleitide loomiseks, kaaslasteks soojad täisvillast mantlid. Nendest moodustub kombinatsioon, mis on alati stiilne, kuid arvestab ka meie jahedate ilmastikuoludega,” räägib Karin Rask.
Järgmine projekt saab olema aastalõpu kollektsioon, kus kleidid ja kimonod saavad pidulikuma vormi tänu metalsetele toonidele ja säravatele kaunistustele. “Mul on palju indu edasiminekuks, sest püsiklientide ring Kalamaja Printsessi aegadest on alles jäänud ja aasta jooksul on juurde tulnud ka palju uusi huvilisi. Suurim õnn on naasvad kliendid – järelikult eelmine ost on end õigustanud, pakkunud emotsiooni ja kvaliteeti. Minu tooted on enamasti ainueksemplarid ja hooaegadeülesed, mis on mõeldud kestma mitmeid aastaid,” selgitab moelooja ise.
Disain
Eesti autorikeraamika ühest poest
Tuhandeid aastaid vana keraamika on populaarsem kui kunagi varem ning Eesti keraamikute looming nii mitmekesine ja huvi selle vastu nii suur, et sellest sündis Telliskivi Loomelinnakus värske keraamikapood TEKE! Neli kunstnikku asutasid TEKE eesmärgiga tutvustada andekaid keraamikuid üle terve Eesti – seejuures on väljapanekus esindatud autorid ka meie armsast Kalamajast Salme, Kungla, Graniidi, Niine ja Tööstuse tänavatelt. Hetkel on TEKE-s esindatud ligi 20 autori looming, aga see on pidevas muutumises.
Festival
Disainiöö tuleb taas
Traditsiooniline Disainiöö festival toimub juba vähem kui kuu aja pärast, 20.–26. septembrini ning juba tuttavas Põhjala tehases. Järjekorras 16. disainifestivali peateema on SOS-disain, mille kaudu on fookuses nii vastutustundlik disain, kriisiolukordadega toimetulek kui ka disainlahenduste sotsiaalne mõõde.
Disainiöö peakorraldaja ja Eesti Disainerite Liidu (EDL) juhi Ilona Gurjanova sõnul on “disainimaailmas aktuaalseid probleeme, millele ühiselt lahendusi otsitakse, palju, olgu nendeks näiteks tervishoid, vaesus, kliima soojenemine või majanduskriis ning ootus disainivaldkonnale tulla ühiskonnale appi on pandeemia ajal muutunud suuremaks kui kunagi varem.”
Ehkki ka tänavuse festivali keskmeks saab olema Kopli poolsaarel paiknev endine Põhjala, viivad paljud Disainiöö kõrvalprogrammid külastajaid ka teistesse huvitavatesse Tallinna paikadesse.
Programmiga saad tutvuda SIIN.
Kummardus Eesti disainile
Tallinn Design House’i üle aasta väldanud mastaapne Eesti disainiloomingu juuri tutvustanud foto- ja videoprojekt jõuab 23. septembril kell 18 publiku ette. “Kummardus” esitab jutustuse Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid.
Viimase aasta jooksul on üle 50 Eesti disaineri looming viidud tähenduslikesse paikadesse üle Eesti ning üles pildistatud, võttes arvesse aastaaegade mängulist vaheldumist.
Projekti loovjuht Piret Puppart tutvustab, kuidas Eesti silmapaistvate disainerite loome on põimunud inspiratsiooniga loodusest ja mõjutatud traditsioonide pikaaegsest säilimisest. Esmakordselt esitletakse valminud fotosid ning videoid avalikkusele.
Näitus
Tallinna Kunstihoone galeriis näeb oktoobri alguseni näitust “Sada särki seljas”, mis vaatleb T-särki kui materiaalkultuuri objekti Eestis.
T-särk muutus 20. sajandi jooksul üheks enim kantud moeesemeks, olles inimeste ja ettevõtete poliitiliste, individuaalsete ning kaubanduslike sõnumite väljendamise odav ja lihtne vahend. Sootunnusteta T-särki peetaksegi sageli üheks kõige demokraatlikumaks rõivaesemeks, sest see on teistega võrreldes väga ambivalentne. Seda võib kanda tööl või kodus, trennis või pidulikul vastuvõtul. T-särk kannab viiteid moderniseerunud ühiskonna parimatele ja halvimatele omadustele.
Endisest alussärgist on saanud näiteks protesti- ja vastupanukultuuri lahutamatu osa. Sõjavastased, naisõiguslased, keskkonnaaktivistid ja paljud teised liikumised on T-särki oskuslikult kasutanud oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Paraku on T-särk ka masstootmise ja kaasneva liigtarbimise ideaalne näidistoode. Kogu maailm, eesotsas arengumaadega, on sõna otseses mõttes tekstiilijäätmete, sh T-särkide alla mattumas. Välisest lihtsusest ja ambivalentsusest hoolimata on T-särk salakavalalt keerukas ja selle olulisus, ülesanne ja tähendusvarjund olenevad suuresti vaatlemise kontekstist.
Eksponeeritud on väga erinevate autorite särke. Teiste hulgas on esindatud Reet Aus, Kertu Ehala ja Ave Teeääre, Marco Laimre, Laivi Suurväli, Peeter Sepp, Saima Priks, Juku-Kalle Raid ja Johannes Säre.