Juulist detsembrini ilmub Edasi veergudel meie kirjastuse 5. sünnipäeva puhul lühiintervjuude sari “Edasi on ka minu mõte”, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Professor Rein Veidemann on Edasi kaasautor.
Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?
Esmalt mõtlesin, et kumba välja-annet see Edasi nüüd velmama hakkab, kas eelmise sajandi esimestel kümnenditel Eestis ja seejärel punasel Venemaal ilmunud vasakpoolsete häälekandjat või kogu nõukogude ajal Edasi varinime kandnud Postimeest. Siis märkasin, et lisandus “org” viitab võrguväljaandele. Nüüd on sellel ka paberist sõsar, mis toob meelde, et 1924. aastalgi ilmus, tõsi küll, vaid aastakese sama nime kandev kirjandus- ja kultuuri ajakiri.
Aga siis viis Meelis Kubits mind kokku sinuga. Õige pea selgus, et “innustav ja hariv” ajakiri vastab just minu kujutlusele kvaliteetajakirjandusest, kuhu ei kirjutata ruumi täiteks või odava tähelepanu püüdmiseks, vaid et see on nagu hea kaaslane, kellega ei hakka igav, aga kes pole ka pealetükkiv. Autoriteetne, maitsekalt mitmekesine ja usaldusväärne kaaslane, kellega kohtumist ootad. Võrreldes algusega on Edasi muutunud veelgi mitmekesisemaks; autorite ring on laienenud. Jah, teemadelt seinast-seina, aga stiililiselt väljapeetud, lugejasõbraliku kujundusega. Edasi oleks nagu üks “idukogukond”: see, kellel sinna autorina asja, ajab ühtlasi innuga kogu väljaande nagu idu-ettevõtte asja.
Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2020” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas sa oled selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas sina seda tõlgendad, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli sa Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed?
Eristumine peavoolumeediast, kuigi mulle see “peavool” ei meeldi, nii et pigem rõhutaksin ajakirja omapära, seisneb närvilikkuse puudumises. Edasi deviisiks võiks olla ka Festina lente – “Kiirusta aeglaselt”. Selge see, et sündmustikuga tuleb kaasas käia, neid kommenteerides ja kontekstiga varustades. Aga olulisim on, et ei tohiks lappama minna: täna nii, homme naa! Edasil on õnnestunud siiani käia ühiskonna päevateega ühes rütmis – aga me teame, et rütm on enamasti stakaato, ent säilitades samas kainet kõrvalpilku. See ongi Edasi põhiroll eesti ajakirjandusmaastikul.
Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 lugu, mida võiks uuesti üle lugeda ja miks.
Kõigepealt ma soovitan – nagu Teele Tootsile – iseend. Olen juba nii vana küll, et hinnata oma vaimutegusid ilma noorusedevuseta ja ambitsioonivabalt. Kirjutatust meenutan “Ukuaru valssi” – seda pani tähele ka maestro Arvo Pärt. Ent dramaatikat on ka essees “Pudelposti randumine”, mis räägib Paul-Eerik Rummo luuletsükli “Saatja aadress” saagast.
Ei hakkaks üht või teist lugu esile tõstma, aga kindlasti tasub üles otsida kõik Raivo Vare põhjalikud välispoliitilised ja majandusvaatlused ning Katrin Saali Sauli hingeteraapilised kirjutised. Tõeline üllatus oli aga Kristjan Järvi etteaste. Temalt jään ootama uusi ülesastumisi. Muusikute sõna võiks rohkemgi kõlada. Ootan Jüri Reinvere lugusid. Tean, et Paavo Järvigi on sisendusjõuline mitte ainult orkestri ees, vaid ka sõnavõtjana.
Sa oled Edasi regulaarne kaasautor juba paar aastat, ja vead oma rubriiki “Loodimisi eesti kultuuriloos”, suur tänu! Miks otsustasid kutse vastu võtta?
“Loodimisi eesti kultuuriloos” jätkab pikemal kujul seda, mida ma Postimehe kultuuritoimetuses täitsin joonealuse rubriigina “Eesti kultuuri täheatlas.” Elu- ja loetud kogemust on kogunenud õpetaja- ning uurija-aastatega piisavalt, et seda teistegagi jagada. Meie põhihäda on ju selles, et ei jõua enam lugemisega rea peal püsida, ammugi loetus seoseid märgata. Kui minust esseistina veel mingit kasu on, siis kultuuri järjepidevuse hoidjana. Võetagugi “Loodimisi eesti kultuuriloos” palvehelmete lükkimisena keesse.
Õige pea jõuad eluringi 75. verstapostini. Kust ammutad tahtmist ja jõudu kaasa rääkida, osaleda ja kirjutada?
Julgusest unistada, et mulle antakse elupäevi ja tervist oma suurteos, opus magnum ära kirjutada, mida see ka poleks. Kannan endaga kaasas oma Õpetaja ja sõbra, teoloog Toomas Pauli üht kirjarida: “Õige aeg on iga hetk, mis veel on alles.”
***
3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks
Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel.
Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi.
Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org.
Edasi kohta saab rohkem lugeda siit ja siit (PDF).
***
“Edasi on ka minu mõte” on ajakirja Edasi 5. sünnipäeva puhul ilmuv lühiintervjuude sari, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Edasi sünnipäev on 21. septembril.
