Püha Markuse kampaniili all varjus on peaaegu jahe. Ootan kannatamatult disainer Leonardo Meigast, kellega ma siia kohtumise kokku olin leppinud. Tean, et Arsenalist siia tulemiseks peab ta liikuma piki riva degli Schiavoni veepiiri ja Veneetsia päike ei halasta isegi kell 11 hommikul. Kuna eesti disainerid osalevad Veneetsia Disainibiennaalil, siis peatub Meigas Veneetsias nädalakese. Teen mõned fotod; on helge ja rahulik hommikupoolik. Torre dell’Orologio kuldtorn on alles hiljuti tellingute alt vabanenud.
“Vabanda, tööasjad,” kiirest kõndimisest rütmikalt teretades on Leonardo nüüd kohal. Tõepoolest, Leonardo nagu Leonardo da Vinci. Kuigi da Vinci poleks kindlasti oma hiljaksjäämist ruttamisega tasa proovinud teha – itaallased kuumaga targu ei kiirusta. Aga mulle teeb eestlaslik kellast kinni pidamise püüe ainult head meelt.