Tänavu tähistab Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Siinkohal on paslik meenutada sellele teed rajanud sündmusi pöördelistel 80ndatel ja 90ndatel aastatel.
10.03.1985: võimule tuleb Mihhail Gorbatšov
Pärast mitmete NLKP KK peasekretäride kiiret vahetumist tuli 1985. aasta alguses võimule uuendusmeelne Mihhail Gorbatšov. Tema poliitika põhimõtteks oli viia riigi juhtimine rahvale lähemale. Gorbatšov alustas perestroikat ja glasnosti.
Kevad 1987: toimub fosforiidikampaania
Fosforiidikampaania ehk fosforiidisõja puhul oli tegemist esimese suure ühismeeleavaldusega. Tudengite protestides omandasid olulise rolli kollased särgid trükitud kirjaga “Fosforiit? Tänan, ei!”. Fosforiidikampaania eesmärk, mis ka täitus, oli takistada Kirde-Eestisse Kabala-Toolsesse plaanitava fosforiidikaevanduse rajamist ning sellega kaasnevat võõrtööjõu sissevoolu ja keskkonnareostust. Fosforiidisõja kontekstis valmis eesti helilooja Alo Mattiiseni isamaaline laul “Ei ole üksi ükski maa”, sõnade autor oli Jüri Leesment. Algversioonis laulis iga maakonda kirjeldavad read erinev laulja.
15.08.1987: MRP-AEG loomine
MRP-AEG ehk Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp oli organisatsioon, mille eesmärk oli 23. augustil 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli ja selle mõju avalikustamine Baltimaadele, milleks korraldati samal kuul Hirvepargi miiting. Sellest organisatsioonist kujunes välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk lühidalt ERSP. Sellele panid aluse Lagle Parek, Tiit Madisson, Jüri Mikk, Jan Kõrb, Heiki Ahonen, Ilse Heinsalu ja Mati Kiirend.
23.08.1987: toimub Hirvepargi miiting
Hirvepargi miiting oli MRP-AEG eestvedamisel toimunud režiimile vastanduv poliitiline meeleavaldus Tallinnas, kus osales üle 2000 inimese. Kokkutulekul kõneldi 1939. aasta salasobingust ja selle tagajärgedest Baltimaadele. Kohaliku võimu jaoks oli ürituse maht ootamatu ja väideti, et osalejaid oli vaid mõnisada. Moskva leidis, et kõik protestid tuleb juba eos lämmatada, aga tegelikku kontrolli ühiskonna üle enam saavutada ei suudetud. Miiting oli oluliseks nurgakiviks ühiskonna edasisel politiseerumisel ning selle tagajärjed ajas vaid võimendusid.
26.09.1987: töötati välja Isemajandava Eesti kontseptsioon
Sügisel 1987 ilmus Tartu väljaandes Edasi Isemajandava Eesti idee ehk IME. Ettepaneku koostasid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Idee eesmärgiks oli turumajandusliku korra saavutamine Eestis.
12.12.1987: Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine
Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon, mis ühendas muinsuskaitseklubisid. Organisatsiooni eesmärk oli eestlastele ajalooliselt oluliste tähtpäevade tähistamine ja ajaloolise mälu taastamine. Seltsi loomise järel toimus tõrvikurongkäik.
02.02.1988: Tartu rahu aastapäeva tähistamine
2. veebruaril tähistati Tartus Tartu rahu aastapäeva. Kogunemisele vastandusid ENSV võimuorganid ja Tartu linnavalitsus, kes üritasid koerte ja miilitsaahelikega rahvast peatada.
01.04.1988–02.04.1988: Toompeal toimub loominguliste liitude ühispleenum
Aprilli alguses Toompea lossi istungite saalis toimunud ühispleenumiga lülitus loovintelligents aktiivselt ühiskonna uuenemise protsessi. Pleenumil pöörati tähelepanu peamiselt rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust kohalikule võimuladvikule.
13.04.1988: sünnib idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks
ETV õhtuses saates “Mõtleme veel” tuli Edgar Savisaar välja ideega Rahvarinde loomiseks, millega pidi loodama legaalne opositsioon perestroika toetuseks. Samal ööl loodi organisatsiooni initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon, mille tulemusena toimus oktoobri esimestel päevadel Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress. Asjaosalised vastandasid end tollasele EKP-le ning toetasid Gorbatšovi reforme ja aitasid kaasa uuendusprotsessidele. Oma tegevusega loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat režiimi. Rahvarinne sai eelkäijaks tänapäeval tuntud Eesti Keskerakonnale.
14.04.1988: sinimustvalge trikoloori värvid tuuakse esmaselt avalikult välja
Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, mille käigus näidati rahvale sinimustvalge lipu kombinatsiooni.
14.05.1988: võidukäiku alustavad Alo Mattiiseni isamaalised laulud
Tartus toimunud muusikapäevadel esitati Tähtvere lauluväljakul Alo Mattiiseni laulutsüklit, millesse kuuluvad “Kaunimad laulud”, “Mingem üles mägedele”, “Sind surmani”, “Isamaa ilu hoieldes” ning “Eestlane olen ja eestlaseks jään”, mis kujunesid laulva revolutsiooni sümbollauludeks.
06.06.1988-13.06.1988: toimuvad “öölaulupeod”
Juunis toimunud Tallinna vanalinnapäevad kasvasid üle niinimetatud öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest, kellest enamik noored, tantsisid ja laulsid sinimustvalgete lippude ja rahvuslike laulude saatel.
16.06.1988: Vaino Väljasest saab EKP Keskkomitee esimene sekretär
Kevadel kriitikarahe alla sattunud EKP peasekretäri Karl Vaino vastu oli juunikuuks tekkinud opositsioon ka parteiladvikus eneses, mille tagajärjel vahetas Moskva senise peasekretäri välja Nicaraguast tagasi kutsutud Vaino Väljase vastu.
23.06.1988: sinimustvalge saab eestlaste rahvuslipuks
Nädal peale Vaino Väljase ametissenimetamist avaldati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus “Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s”, millega sinimustvalge trikoloor külgsuhtega 7:11 sai riigilipu staatuse.
20.08.1988: ERSP loomine
Augustis luuakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, selle juhiks saab Lagle Parek. ERSP eesmärgiks saab Eesti Vabariigi täielik taastamine ning nendest kujuneb üks põhilisi võime tolleaegsel poliitmaastikul.
11.09.1988: “Eestimaa laul”
Sügisel saavutas kulminatsiooni rahvuslik tõusulaine Rahvarinde poolt korraldatud üritusega “Eestimaa laul” Tallinna lauluväljakul. Üritusest arenes välja suuremõõtmeline rahvuslik meeleavaldus.
16.11.1988: võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon
16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Eesti seadused ülimuslikeks Eesti NSV territooriumil.
18.01.1989: Eesti NSV keeleseadus
Eesti keel kuulutatakse taas riigikeeleks.
24.02.1989: sinimustvalge lipp heisatakse Pika Hermanni torni
24. veebruari hommikul heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Sellest hetkest peale hakati jälle tähistama Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva ning traditsiooniks on kujunenud Toompeal 24. veebruari varahommikul toimuv pidulik lipuheiskamine.
24.02.1989: kodanike komiteede liikumine
Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit panid aluse kodanike komiteede liikumisele. Eesti Vabariigi kodanikke hakatakse registreerima kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks sai iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse (põhimõtte, et riik püsib okupatsioonist sõltumata) alusel.
23.08.1989: Balti kett
Kahe miljoni osalejaga inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli teadvustada Baltimaade okupeerimist. Ettevõtmise kuupäev oli ajaloolise tähtsusega, olles MRP 50. aastapäev. Balti kett jõudis uudistesse ka välismaal – surve all olev NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need ühtlasi kehtetuks.
24.02.1990: toimuvad Eesti Kongressi valimised
Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Kristliku Liidu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei üleskutsel tekkis massiline kodanikualgatus, mille eesmärgiks oli juriidilise järjepidevusega Eesti iseseisvuse taastamine. Selle käigus hakati inimesi registreerima Eesti Vabariigi ametlikeks kodanikeks kunagise kodakondsusseaduse alusel ning 24. veebruaril 1990 toimusid kodanike esindusorgani – Eesti Kongressi – esimesed valimised.
11.–12.03.1990: toimub Eesti Kongressi esimene istungjärk
11.–12. märtsil 1990. aastal toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Kongressi esimene istungjärk. Istungjärgul loodi kongressi juurde alaliseks täidesaatvaks organiks Eesti Komitee, mille juhiks sai Tunne Kelam.
18.03.1990: toimuvad XII Ülemnõukogu valimised
Ülemnõukogu oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan. 1990. aasta märtsis toimusid XII Ülemnõukogu valimised juba valdavalt demokraatlikel alustel, omavahel konkureerisid lisaks kommunistlike vaadetega kandidaatidele ka muude poliitiliste liikumiste esindajad. Ülemnõukogu juhiks valiti taas Arnold Rüütel ning valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar.
23.–25.03.1990: toimub EKP XX kongress
1990. aasta märtsis toimuval Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongressil lõheneb partei ametlikult kaheks: eestimeelseteks ja impeeriumimeelseteks. Eestimeelne osa loob iseseisva partei.
30.03.1990: ENSV Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi
30. märtsil kuulutab Eesti NSV Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi. Selle perioodi suurimaks lõppeesmärgiks oli omariikluse taastamine.
08.05.1990: Eesti NSV-st saab Eesti Vabariik
Peale nime võetakse kasutusele ka kunagised EV sümbolid lipp, vapp ja hümn. Sellegipoolest on Eesti veel ametlikult NSV Liidu koosseisus.
15.05.1990: Interliikumise miiting Toompeal
Interliikumise liikmed piiravad Toompea ümber, nõudes vana sümboolika taastamist. Miiting eskaleerub, protestijad tungivad lossihoovi – selle peale ütleb Edgar Savisaar raadioteates sõnad: “Toompead rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse!”
03.03.1991: referendum Eesti iseseisvumise küsimuses
Korraldatakse rahvareferendum “Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvumise ja sõltumatuse taastamist?” – 77,8% vastas jaatavalt.
20.08.1991: “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest”
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu arvab ametlikult Eesti NSV Nõukogude Liidust välja.
22.08.1991: Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tunnustab esimese riigina Island
24.08.1991: Eesti iseseisvust tunnustab Vene NFSV
24. augustil tunnustab Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik Eesti iseseisvust.
6.09.1991: NSV Liidu Riiginõukogu tunnustab Balti riikide iseseisvust
Septembri alguses, paar kuud enne Nõukogude Liidu täielikku lagunemist, tunnustab NSV Liidu Riiginõukogu kolme Balti riigi (Eesti, Läti ja Leedu) iseseisvust.
17.09.1991: Eesti Vabariigist saab ÜRO liikmesriik
1991. aasta septembri keskpaigas võetakse taasiseseisvunud Eesti Vabariik vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Lisaks Eestile saavad liikmeteks samal aastal teiste seas ka Läti ja Leedu.
20.–22.06.1992: Eesti rahareform
Taastatakse rahaühikuna Eesti kroon, kõik rublad vahetati ümber kolme päeva jooksul. Kroonist saab edaspidi ainus seaduslik maksevahend.
28.06./3.07.1992: neljas Eesti Vabariigi põhiseadus
1992. aasta juuni lõpus toimus rahvahääletus Eesti neljanda põhiseaduse vastuvõtmiseks. Seadus sisaldas erinevaid varasemast põhiseadustest pärit põhimõtteid ning proovis teostada tagasipöördumist esimese vabariigi aegsele riigikorraldusele. Uue põhiseaduse kiitis heaks üle 90% hääletanutest. Seadus jõustus 3. juulil.
20.09.1992: toimuvad Riigikogu valimised
Toimusid Riigikogu valimised, osa võttis ligi 68% valijaskonnast. Erandkorras valiti parlament normaalsest valitsusajast ühe aasta võrra lühemaks ajaks. Nende valimistega lõppes üleminekuperiood, mis oli kestnud juba üle kahe aasta.
06.10.1992: taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendiks saab Lennart Meri
Meri presidentuuri iseloomustas eelkõige välisriikide ja organisatsioonidega tugevate diplomaatiliste sidemete loomine.
21.10.1992: taasiseseisvunud Eesti esimene valitsus
Esimese valitsuse juhiks sai ajaloolane ja poliitik Mart Laar.
Allikas: 30aastat.ee
***
Ka Edasi sünnis ja olemasolus on midagi väga eestilikku
“Nagu Eesti, nii on ka Edasi väke ime, mida ratsionaalselt võttes ei tohiks olemas olla. Aga me oleme. Edasi on tehtud samast puust, meie sees on sama jonn, usk paremasse homsesse, headuse võitu. Meenutades Heinz Valgu sõnu Balti keti organiseerimise päevilt: “Aga just seepärast, et see võimatu tundub, me teemegi selle ära!” Väike Eesti jääb suures maailmas ellu siis, kui meil on maailmale anda midagi unikaalset, et maailmal oleks kahju, kui me peaks kaduma. Mõtleme samamoodi ka Edasist.”
