Mihkel Kangur: rikas olemise luksus – võimalus toitu valida ja raisata

Raske on ära visata toitu, mille kasvataja lapsi sa tead nimepidi. Foto: Shutterstock

Sel suvel kukkusid viimased käod veel juulis, kui ritsikad olid juba siristama hakanud. Kõik on muutumises. Nägime sel suvel lähedalt, mida tähendab kliimamuutus, kogedes erakordselt kõrgeid suvekuumasid. August tähendab aga aasta soojemate kuude lõppemist, iga päevaga liigume talvele lähemale. Mõlemaks, nii kliima kui ka ilma muutumiseks tuleb valmistuda. Usinamad, kes kevadest saadik sipelgatena on oma aia- ja põllumaal toimetanud, tegelevad saagikoristusega. Ritsikatena vabadust nautinud saavad oma talvevarusid täiendada turult ostetavaga.

Toidu kättesaadavus, nälja kaotamine on ÜRO säästva arengu eesmärkide seas teisena nimetatud, kohe vaesuse kaotamise järel. Toiduga varustatus ja vaesus on omavahel seotud. Koos rikkuse suurenemisega kasvab ka isu. Vaesusest väljumisel kulutused toidule suurenevad koos sissetulekute suurenemisega. Oleme selle raja isegi läbi teinud, nõukogude aja lõpu toitlustusprogrammi viljastavate tingimuste ja iseseisvuse taastamise kartulikoorte söömise  aastatest kuni Euroopa Liiduga liitumise järel saabunud totaalse üleküllastumiseni. Kunagised tahtmised on kujunenud suurel määral vajadusteks, ilma milleta justkui enam ei saa. 

Toiduga seotud kulutused moodustavad ligi 40% meie igakuisest eelarvest. Nii suured kulud näitavad elanike haavatavust, majanduslike olude raskenedes on selliste kulude katmine keerukas. Samas võimaldab suuremate kulutuste puhul just nutikas majandamine ka enamat kokkuhoidu. 

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Talllina Ülikooli vanemteadur. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (17)