“Fotografiska jutud” on Fotografiska ja Telia Eesti Inspira kanali saatesari, milles arutletakse päevakajalistel teemadel. Seekordseks saatekülaliseks on näitleja Märt Avandi, kellega räägitakse kunsti vajalikkusest nii selle tarbijale kui tegijale ning ohtudest, mis võivad kaasneda sellega, kui kunsti tarbimise ja tegemise võimalus inimestelt ära võetakse. Saatejuht on Aleksander Eeri Laupmaa.

Mõtteid vestlusest:

• Minu suhtumine koroonasse oli alguses pinnapealne. Valdav arvamus oli, et see saab kohe läbi ja kõik läheb rõõmsalt edasi. Eelmine suvi läks “pumps-valleraa”, kõik oli väga hästi. Ma olen kogu aeg naiivselt arvanud, et see saab kohe-kohe läbi. See naiivne hoiak saadab mind tänini. Sel pole mitte mingisugust ratsionaalset põhjendust, aga ometi ma loodan ikkagi täitsa siiralt, et suvi on jälle “pumps-valleraa”.
• Kreisiraadio on mind väga palju kujundanud. Ma olin siis selline hilispuberteet, kui Kreisiraadio oma tegusid tegema hakkas 90ndate lõpus. Ma olin vasikavaimustuses Kreisiraadiost. Mina avastasin nad alles siis, kui nad televiisoris tegid vana-aastaõhtu saateid. See oli midagi täiesti elumuutvat minu jaoks. Kuidas saab nii vaimukalt teha. My cup of tea, mis puudutab huumorit. Ma mäletan kõiki neid saateid ja mul olid need sketšid peas, nagu paljudel teistel. Kreisiraadio on tõepoolest kõige tugevam mõjutaja olnud.
• Laval olles pakub mulle endale kõige rohkem pinget see, kui õhk säriseb, kui see niinimetatud teatri ime sünnib. See on emotsionaalne. Psühholoogiline draama pakub mulle endale kõige rohkem, ja kui see on hästi mängitud, siis see pakub ka publikule midagi. See on minu arvates teatri kõige tugevam külg. See on see, mida ma teatris hindan ja miks ma seda tööd ikka veel teha tahan.
• Kui näitleja ütleb, et teda üldse ei huvita, et talle ei lähe üldse korda, mida temast ja tema töödest arvatakse, siis tegelikult on see ohumärk näitlejale kui kunstnikule. Sest siis sa ei ole kuigivõrd tundlik ja siis sa ei saa ka olla väga hea näitleja, kui sa oled väga paksu nahaga. Seega tundlikkuse säilitamise nimel võtadki sa vastu need [solvangud, kriitika], mis vastu võtta tuleb. Neelad alla, elad üle ja lähed edasi. Kuigi vahetevahel on seda tõesti palju ja see väsitab väga.
• Laval olek on teraapiline. Rasketel hetkedel on laval olekust olnud minu jaoks väga palju kasu. Elad kellegi teise elu. Andrus Vaarik on kunagi öelnud, et näitlejad on sellised ujedad ja ebakindlad inimesed, aga kui näitleja veri vemmeldab, siis laval me oleme väga kõvad mehed. Tegelikult me elus oleme sellised, et tuul lükkab ümber tihtipeale.
• Praegu me tuleme toime, saame hakkama. Aga kui see tõesti veel pikalt edasi kestab, siis me peame midagi muud välja mõtlema. Me peame mingit muud tööd hakkama tegema. Me ei oska ka ju tavaliselt. Mina küll ei oska. Kuldsetest kätest on asi ikka kohutavalt kaugel, valgusaastate kaugusel. Vaimsele tervisele mõjub see üsna laastavalt küll, kui see niimoodi peaks jätkuma. Aga ma olen aasta jooksul õppinud ka, et ei ole mõtet homseid plaane teha. Ei ole mõtet ka kuu aja peale plaane teha, sest need tõenäoliselt lendavad uppi. Go with the flow, ja nii ma üritangi purjetada.

“Fotografiska jutud” on Fotografiska ja Telia Eesti Inspira kanali saatesari, milles arutletakse päevakohastel teemadel.