Kalendris seisis 1995, kui meil esmakordselt aasta lindu valiti. Tänavu on aunimetuse kandjaks kuldnokk, eks anna see põhjust objektiiv tavalisest sagedamini temale suunata.
Oma talu hoonetele olen üles seadnud neli kuldnokale sobivate mõõtudega pesakasti. Vahel juhtub, et juba enne kevadekuulutajate saabumist on mõne neist hõivanud põldvarblased. Viimastele tuleb siis kiire minek. Valju sirtsumisega väljendatud protest ei aita, suurem nokk otsustab asja. Värvude järel lendab kastist välja ka nende kogutud pesamaterjal.
Inimkaaslejana on kuldnokk julge, uudishimuliku iseloomu tõttu pildistajale lausa kerge saak. Prooviks seadsin väikese vaatlustelgi üles puukuuri lamedale katusele, kolme ja poole meetri kaugusele pesakastist. Paarikümne minuti pärast askeldasid kuldnokad samas ringi, nagu poleks midagi muutunud. Pugesin telki ja tunniga sain pesaehitajatest terve galerii lähivõtteid.
Maikuu keskel kooruvad kuldnokkadel pojad. Siis peaks püüdma linde võimalikult vähe häirida. Muret on neil niigi küllaga, terve pesakond pärani suid toita. Vahel, poolsalaja, saab mõni pilt siiski tehtud, sest mis võiks kevade paremini kokku võtta kui kuldnokk õitsval õunapuul, saateks pesakastist kostuv linnulaste näljasirin.
Arne Kiin on tunnustatud Eesti fotograaf ja fotograafia õpetaja, kes 2019. a. pälvis presidendilt ka Valgetähe teenetemärgi. Suuremat valikut tema linnufotodest näeb siit. Arne Kiini lindude aastaringi tutvustavas fotoseerias on varem Edasis ilmunud: