Armupettused – romantilised suhtlusründed. Küberturvalisus

Foto: Shutterstock.

Viimasel aastal, kui koroonapiirangud mõjutavad tervet maailma, on meie elud aina rohkem digitaalsetesse keskkondadesse üle kolinud. Samas ei ole vajadus sotsiaalse suhtluse järele olnud kunagi suurem kui praegusel ajal, mil väga paljud inimesed on nii enda kui teiste tervise huvides peaaegu terve aasta kodus perega või üksinda veetnud. Digitaalsete kanalite kaudu luuakse aina enam romantilisi suhteid, mis mõnel juhul võivad osutada hoopis kurbade tagajärgedega suhtlusrünneteks, mille käigus saavad kannatada nii inimeste tunded kui rahakott. Selliste rünnete alla kuuluvad ka romantikapettused, mille käigus petetakse ohvritelt nende vastu suuri tundeid ja igavest armastust lubades raha välja.

Sellise pettuse levik ja kahjuks ka õnnestumine on koroonapiirangute ajal märkimisväärselt kasvanud. UK Finance’i andmetel suurenes Ühendkuningriigis romantikapettustega seotud pangaülekannete arv eelmisel aastal võrreldes 2019. aastaga 20%. Pikalt võisime arvata, et eestlasi kaitseb sellise pettuse eest keelebarjäär, mis teeb koheselt halva Google’i tõlke arusaadavaks ja vähendab õngemineku tõenäosust, kuid erinevate tõlkeprogrammide arenguga on see barjäär vähenenud. Lisaks on tõlkimiseks hakatud ära kasutama alati lisaraha soovivaid tudengeid ja kergeusklikke, kes usuvad, et ka päriselt kedagi oma tõlkega aitavad. Romantikapettuste teemat kajastas hiljuti ka ETV saade “Pealtnägija”.

Mis on romantikapettused?

Romantikapettused on internetipettuste tüüp, mille käigus luuakse inimesega interneti vahendusel kaugsuhe, mille tegelik eesmärk on raha väljapetmine. Ründaja eesmärk on panna ohver endasse armuma, endast vaimustuma ning uskuma iga kirjutatud sõna. Miskipärast aga tekib armastatul või tema lapsel mõni hädaolukord, mille eest tal endal pole parajasti võimalik maksta, põhjuseks kas ajutine rahahäda või pole ühtegi elusat sugulast (“argumente” ja “rahaküsimise põhjuseid” on palju erinevaid ning kindlasti ei piirdu need vaid eeltoodud näidetega) ja vaja on tingimata just oma “tulevase abikaasa” finantsilist abi.

Nii selliste petuskeemide tuvastamine kui ka ohvrite abistamine on keerukas ning juhtumid äärmiselt südantlõhestavad. Teiste üldlevinud internetipettuste tagajärjel kaotab ohver ligipääsu kontole või raha. Kontole ligipääsu taastamine on üldjuhul võimalik, samuti õnnestub vahel ka väljapetetud raha tagasi saada ja igasuguse abi eest ollakse siiralt tänulikud.

Romantikapettuste korral seevastu on ohvriga pikalt manipuleeritud ja tihti on ohver armunud ning idealiseerib oma uut armastust. Intsidendi puhul ei otsi tavaliselt politseilt abi mitte isik ise, vaid murelik töökaaslane, pereliige või sõber. Ohvri tähelepanu probleemile juhtides on ohver tihti kelmi poolel ja usub tema põhjendusi, süüdistades lähedast kadeduses.

Ründaja võib näida siirana, olles mures ohvri halvenenud peresuhete pärast, kasvatades samal ajal enda usaldusväärsust, ja ohver võib hakata petiseid veelgi rohkem uskuma. Siin tuleb jääda võimalikult rahulikuks ja mõista, et isegi kui ohver teeb näo, et sind kuulab, on ta siiski kaitseolekus. Abistaja on tema jaoks keegi, kes veenab teda, et ta otsused on valed, temast tegelikult ei hoolita ja ta ei ole nüüd siiski lõpuks seda terve elu otsitud õnne leidnud. Emotsionaalne mõju on tohutu (Modic ja Anderson, 2015). Siinkohal ei ole tegu mitte küberintsidendi, vaid inimsuhetega.

Kes on kõige haavatavamad sihtmärgid?

Kuigi ohus on kõik vanuserühmad, on suurim risk ohvriks langeda nii keskealistel kui ka vanematel üksikutel naistel.

Uuringutest ilmneb, et inimestel, kellel on kalduvus ärevusele, romantiliste suhete idealiseerimisele ja/või impulsiivsusele ja kes on altid teisi aitama, jäävad suurema tõenäosusega märkamata mitmed ohumärgid, mis viitavad petuskeemile (Coluccia jt, 2020). Kuna

ohvriks langevad tihti üksi jäänud inimesed, kellel on selja taga halb lahkuminek või pereliikme kaotus ning nüüd internetist inimsuhtlust ja lähedustunnet otsivad,

on taolised petuskeemid emotsionaalselt eriti laastavad. Romantikapettused on Eestis tõusuteel petuskeem ja järgmiseks vaatleme mõningaid viimaste aastate trende ja juhtumeid ning toome välja mõned nõuanded nii enda kui oma lähedaste kaitseks.

Kõrged sõjaväelased ja tunnustatud teadlased

Sõjaväelaste lugusid ja profiilipilte on petuskeemides inimeste eksitamiseks kasutatud juba alates 1990ndatest aastatest, kuid viimaste aastate jooksul on selle skeemi levik, suuresti tänu kodudesse sulgenud ja internetist meelelahutust otsivatele inimestele, veelgi laiemalt levinud (Cross ja Holt, 2021). Läänemaailmas peetakse sõjaväelasi usaldusväärseteks ja distsiplineerituteks, keda on õpetatud käsku täitma ja mitte valetama, mis on ka peamiseks põhjuseks just selle ameti esindajatena esinemisel. Väites end viibivat välismissioonil kriisipiirkonnas, loovad petturid koheselt ka mitu muud edaspidi kasutatavat vabandust, miks ühe või teise toimingu tegemine on välistatud ja selleks on vaja just ohvripoolset abi:

  • teenistuslike turvapiirangute tõttu on helistamise ja videokõnede pidamise võimalused piiratud;
  • sõjaväelastest on palju avalikult kättesaadavaid fotosid ja sotsiaalmeediaprofiile võltsisiku loomiseks, mida tema nimel on juba korduvalt tehtud ja internet on täis just tema võltsprofiile;
  • kuna viibitakse kriisipiirkonnas, on piiramatult võimalusi uute ja üha hullemate hädaolukordade tekkeks;
  • missioonil olles pole võimalik lennata appi kusagil kolmandas riigis viibivale lapsele, kes sattus õnnetusse, viibib kriitilises seisundis haiglas ja vajab kallist operatsiooni (mida kindlustus seekord millegipärast ei kata).

Loomulikult jagatakse oma usaldusväärsuse tõstmiseks ka erinevat igapäevast infot elu kohta sõjaväebaasis, mida on raske kontrollida. Tavaliselt on väidetavalt tegu salajase infoga ja seda jagatakse ainult ohvrile ning “kui keegi saab teada, et ma seda sulle jagasin”, ootab ees sõjaväekohus ja potentsiaalselt eluaegne vangistus.

Ohvri valvsuse uinutamiseks toimub ohvriga usalduse ja kiindumuse võitmiseks pikaajaline suhtlus, olenevalt ohvrist võib selleks kuluda ainult mõni päev või ka mitu kuud ja raha ei küsita kunagi esimese paari suhtluskorra jooksul.

Tavaliselt ei küsita korraga suuri summasid, kuid “hädaolukord” süveneb ja tekib uusi seninägematuid probleeme, näiteks kindlustusmakse vahendustasu, kus taaskord pigem väikeste summadega abi vaja on. See tekitab ohvris tunde, et alustatu tuleb lõpule viia, vastasel juhul on algselt saadetud raha raisku läinud, kuna seda ei saa kasutada. Lisaks üritatakse ohvris tekitada usaldust sellega, et raha ei küsi mitte tema interneti-kallim, vaid järsku võtab temaga ühendust mõni kolmas osapool, näiteks transpordifirma, jurist või vahel lausa operatsiooni läbi viiv kirurg isiklikult.

Mida tähele panna ja kuidas käituda?

Juhul kui tekib kahtlus, et keegi pole see, kellena ta end esitleb, tee järgmist.

  • Otsi inimese kohta erinevatest interneti otsingumootoritest infot (Google, Bing, DuckDuckGo, Yahoo jpt).
  • Kasuta ka pildi pöördotsingut (reverse image search) Google’is aadressil https://images.google.com. Võta inimese profiilipilt, salvesta see arvutisse ja lohista (drag and drop) või laadi pilt sinna üles (upload). Vaata, kas selle profiilipildiga on ka teiste nimedega kontosid või on lausa selle nimega isiku suhtes mõnes foorumis petturihoiatus.
  • Vaata sotsiaalmeediaplatvormidel suhtluse algataja profiili ja sõpru, tema jagamisi ja postitusi. Kui konto on loodud alles paar nädalat tagasi ning tal ei ole teisi sõpru või tema sõpradel on kõigil väga sarnased nimed ja profiilid, siis võib teda pidada petiseks. Ka siin on kelmil tihti palju argumente, miks profiil nii uuena näib (nt varasemalt kaaperdatud Facebooki konto jms), ka neisse tuleks suhtuda umbusuga.
  • Eestikeelse suhtluse puhul kasutatakse paljudel juhtudel Google’i tõlkeprogrammi ja teksti võib sattuda ingliskeelseid väljendeid. Tavaks on ka hoiatada inimesi halva eesti keele eest, kuid ka eestlaste endi igapäevane keelekasutus ei ole tingimata grammatiliselt korrektne. Pigem on oluline rõhutada, et on äärmiselt ebatõenäoline, et välismaa sõjaväelane, kes on jätkuvalt missioonil ning armus interneti teel eestlasesse, on juba esimese kirja saatmise ajaks suutnud õppida ära eesti keele ning julgeb kirjutada eesti keeles. Ka teistesse lisaargumentidesse, mida esitada võidakse (nt kelmil oli juba ammu plaanis pärast missiooni lõppu Eestisse kolida), tuleb suhtuda umbusuga. Parem karta, kui kahetseda.
  • Kui ohvriks on su sõber või kolleeg, ole kena. Ta on ohver ja oli sinu sekkumiseni tõenäoliselt õnnelik, kuna oli kellegi leidnud ja mures tolle inimese heaolu pärast. Ära süüdista ega parasta, nii võib ta edaspidi oma suhtlust varjama või sinust eemale hoidma hakata.
  • Juhul kui sa pole kindel, mida teha, küsi nõu näiteks mõnelt Facebookis tegutsevalt veebikonstaablilt. Ära kaota lootust, kui sa neilt 10 minuti jooksul vastust ei ole saa, abivajajaid on palju!

Kindlasti teata juhtumist!

Praeguse pandeemia tingimustes on inimesed teistest rohkem eraldatud ja pikast stressist ja teadmatusest haavatavamad. Seetõttu on eriti oluline olla äärmiselt ettevaatlik internetis ootamatult nagu välk selgest taevast kaela sadanud armastuse ja lootuse suhtes.

Paljud haavatavasse sihtgruppi kuuluvad inimesed on kaotanud töö ja tunnevad suurt ebakindlust tuleviku ees, mistõttu on vaja neid toetada, et nad ei kaotaks ka oma viimaseid sääste ega langeks ohvriks.

Isegi kui sa pole küberturbeekspert või psühholoog, saad sa alati nii enda kui ka ohvri heaks paljugi ära teha.

Kui avastad eelkirjeldatud petuskeemi, teavita sellest Politsei- ja Piirivalveametit kas veebivormi kaudu aadressil https://cyber.politsei.ee/ või Facebookis veebikonstaablile kirjutades, kes sind edasi juhendab. Pane kindlasti kaasa võimalikult palju konkreetset informatsiooni, näiteks ekraanipildid kirjadest, lingid kasutaja profiilile ja võimalusel ka viited infole, mis sa ise libaprofiili ja tegeliku isiku kohta oled avastanud.

Teavita panka ja uuri maksete tagasikutsumise ja raha tagasisaamise võimalusi. Kahjuks on juba saadetud rahasummade tagasisaamine ebatõenäoline.

Teavita suhtluskeskkonna omanikku (Gmail, Hotmail, Facebook jt). Kontode pettuseks kasutamise kohta tõendite esitamisel saavad teenusepakkujad petturite kontod sulgeda. See ei pruugi enam sind aidata, kuid võid seeläbi aidata kellegi teise raha ja närve säästa. Võltsprofiiide raporteerimiseks on suuremates keskkondades järgmised võimalused:

  • Google: kuritarvitamine
  • Microsofti meilikonto (Hotmail, MSN, Live, Outlook): ava kiri, vali “Report phishing” või saada kiri edasi aadressile junk@office365.microsoft.com
  • Facebook: vali petturi profiilil lisavõimaluste alt “Raporteeri” ja vali raporteerimise põhjuseks kas valenimi (Fake Name), teeskleb keegi teine olemist (Pretending to be someone) või võltskonto (Fake account).

***

Artikli autoriteks on TalTechi küberturbe ja küberjulgeoleku keskuse projektijuht Martha Jung, infoturbe ekspert Sille Laks ja küberturbe ekspert Kieren Niĉolas Lovell.

Küberturvalisuse rubriigi eesmärk on tõsta lugejate teadlikkust selle valdkonna probleemidest ja edusammudest nii Eestis kui ka mujal. Artikliseeria avab teemat muu hulgas tehnoloogia, juhtimise, majanduse, teaduse, riigihalduse ja rahvusvaheliste suhete vaatenurgast.

Allikad:

  • (1) D. Modic and R. Anderson, “It’s all over but the crying: The emotional and financial impact of internet fraud,” IEEE Security & Privacy, vol. 13, no. 5, pp. 99–103, 2015.
  • (2) Coluccia, Anna & Pozza, Andrea & Ferretti, Fabio & Fulvio, Carabellese & Masti, Alessandra & Gualtieri, Giacomo. (2020). Online Romance Scams: Relational Dynamics and Psychological Characteristics of the Victims and Scammers. A Scoping Review. Clinical Practice & Epidemiology in Mental Health. 16. 24-35. 10.2174/1745017902016010024.
  • (3) C. Cross and T. J. Holt, “The Use of Military Profiles in Romance Fraud Schemes,” Victims & Offenders, vol. 16, pp. 385–406, Apr 2021.