Meediaülevaade: naabrid räägivad. 24.04

Naabrid räägivad. Illustratsioon: Ander Avila

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Vaktsiinivalikuvabadus tuli puu tagant

Tervise- ja hoolekandeameti poolt äsja teatavaks tehtud koroonavaktsiini valimise võimalus on tekitanud asjaga seotud sihtrühmas üksjagu segadust. Nimelt vastavalt uuele korrale saavad 65–69-aastased inimesed Soomes alates maist vaktsiini valida ja see on juba vallandanud Astra Zeneca vaktsiiniga seotud vaktsineerimisbroneeringute tühistamislaine. Loe edasi: YLE

Helsingi uus kiirtramm kohal

Helsingi linnapildis võib suvel näha proovisõite tegevaid uusi Škoda Transtechi kiirtramme, mille tippkiiruseks on 90 km/h. Kesklinna ja äärelinnade vahel hakkavad uued trammid reisijaid vedama alates suve lõpust. Loe edasi: YLE

Rendisuvilaid bronnitakse rekordtempos

Viirus on muutnud rendisuvilad väga atraktiivseks ning kui soovida midagi jaani aegu veel saada, siis hakkab juba kiire. Näiteks on praeguse seisuga Soome suurima “suvilamaakleri” Lomarengas Oy rendisuvilaid broneeritud 30% rohkem kui eelmisel kevadel ja tervelt 50% rohkem kriisieelsest kevadest. Loe edasi: YLE

Läti

“Vaktsineerin, sest tahan näha vanavanaisa”

Kui meil kurdetakse, et venekeelne elanikkond elab omas inforuumis ja seega ka ametlik eestikeelne viiruseinfo nendeni ei jõua, siis Lätis komistati geniaalse lahenduse otsa – reklaamikampaania “Kaks miljonit põhjust vaktsineerida!” käigus tehtud vigane tõlge (“vanaisa” asemel “vanavanaisa”) läti keelest vene keelde ületas raudselt kõik võimalikud uudiskünnised ja barjäärid kahe keeleruumi vahel. Loe edasi: Delfi

Ainult 8% asutuste hoonetest juurdepääsetavad puuetega inimestele

Lätis tehtud 2249 valitsus- ja munitsipaalhoone analüüs näitas, et ainult 8% nendest on liikumispuudega inimestele juurdepääsetavad ja 26% olid osaliselt juurdepääsetavad. Seega 2/3 hoonetest on liikumispuude korral täiesti juurdepääsmatud. Loe edasi: Delfi

Loodusliku karulaugu korjamine keelatud

Lätis on looduskaitseametnikud pidanud avalikkusele taas meelde tuletama, et loodusliku karulaugu korjamine, lõikamine või üleskaevamine on keelatud. Karulauk on kantud Lätis haruldaste ja kaitstavate taimede nimekirja ning metsast korjatud loodusliku karulaugu müümise eest võib eraisik saada trahvi kuni 700 eurot, juriidiline isik kuni 1400. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Õietolmuallergia või COVID-19?

Õietolmuallergia hooaeg on Rootsis algamas ja kuna COVID-19 sümptomite eristamine allergiast võib olla keeruline, on koostatud nii COVID-19, allergianohu kui ka tavalise nohu sümptomeid omavahel eristav võrdlus. Loe edasi: Svenska Dagbladet

Minivolbrid

Rootsis on asjakohased asjapulgad asunud avalikkusele meelde tuletama, et vastavalt koroonaolukorrale ja pandeemiaseadusele võib volbrit koos tähistama koguneda maksimaalselt kaheksa inimest. Loe edasi: Dagens Nyheter

Tegnell valis Astra Zeneca vaktsiini

Kurikuulus Rootsi riigi peaepidemioloog Anders Tegnell on lõpuks jõudnud ära oodata vaktsineerimisjärjekorra. Hoolimata ka Põhjamaades Astra Zeneca ümber tekkinud negatiivsest ažiotaažist – või siis selle tõttu ehk tõestamaks hirmude paikkapidamatust – valis ta just Astra Zeneca vaktsiini. Loe edasi: The Local

Venemaa

Venemaa Post hakkab sotsiaalteenuseid pakkuma

Riiklik Venemaa Post hakkab pakkuma sotsiaalteenuseid Leningradi oblasti eakatele ja puuetega elanikele, toimetades neile koju toitu ja esmatarbekaupu, makstes kommunaalmakseid, küttes ahju ja kandes hoolt abivajajate heaolu eest. Loe edasi: Kommersant

“Jälle hala, et Venemaa kallal noritakse põhjuseta”

Nii võib ühe lausega kokku võtta Venemaale tagasi vahendatud sõnumi välismeedia poolt kajastatud Vladimir Putini 21. aprilli aastakõne rahvusvahelisest osast. Loe edasi: Kommersant

Cash küll, aga mitte nii väga back

Venemaa cashback-turu aastane maht on hinnanguliselt ligi 250 miljardit rubla (2,8 miljardit eurot), mida kasutavad aga mitte rohkem kui 17% erinevate lojaalsusprogrammidega seotud kaardiomanikest. Keskmine tagasimakse kuus on umbes 500 rubla (5,5 eurot). Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (162)