“Kunst kodudes” on Edasi rubriik, mis avab huvitavate loojate koduuksi, riiuleid ja seinapindu ning uurib, kuidas ja miks kunst koju tungis ja milliseid avastusi kooselu teostega kaasa on toonud.
Tulika tänava kandis asuv vana hoone sissepääsu kohal rippuv puhvetisilt lubab väikest päevapraadi ja suppi alates 1,28 eurost ja kohvi lausa 60 sendi eest. Nõukogudeaegne puidust plaatide ja dermatiinist seinapannoodega kaetud pruunikates toonides vestibüül pakub aga elegantset sisenemist retrohõngulisse keskkonda. Esimeseks tervitajaks trepikojas – kotkaste logoga sadulseppade kontor – lubab taastada tsikliistmeid ja autosalonge. “No tšau” läheneb hämara koridori lõpust rõõmus värvilaik ja ühtlasi andekas muusik Pavel Botšarov ehk Gameboy Tetris. Siirdume Paveli 2. korrusel asuvasse stuudiosse, kuigi kohe on selge, et kunst pole peidus vaid helikindlas pehmete seintega toas. Lõuendid algavad juba trepikojas. “Siia joonistas mu sõber Vladimir Kopõlov,” viitab Pavel trepiastmeid katvatele joonistustele ja kirjadele. Kõrgesse trepikäiku on Pavel tekitanud ka väikse puhkenurgaga raamatukogu. On juba päris õdus!
Viimasel ajal on Pavelil läinud igati säravalt. Tema, Clicherik ja Mäxi lugu “Maakas” võitis eelmise aasta lõpus Raadio 2 aastahiti tiitli. Aasta alguses sai Pavel presidendilt lõimumisele kaasaaitamise eest teenetemärgi. Viimastel aastatel on Pavel endalegi märkamatult panustanud tugevalt nii muusikaskeene mitmekesistamisse kui eesti-vene sõprussilla tugevdamisse. Pole paha. Omalt poolt võiksin Paveli nomineerida näiteks Tallinna linna programmide “Hoovid korda” jätkuprojekti “Koridorid korda” (kui see kunagi peaks tekkima). Pavelil oleks raudselt päris tugev võimalus aukiri ja ehk ka -tahvel saada, sest tema moodsa stuudio kunstiga kaetud ümbrus on märksa huvitavam lahendus kui mõne standardsema trepikoja turvaliselt tumedad seinad. Ajal, mil galeriid-muuseumid suletud on, pakub see täiesti arvestatavat kunsti-kick’i.