Mina: “Kuule, ma pean homseks uue loo kirjutama jälle. Aga mul pole ühtegi ideed.” Naine: “Noh, võta feisspukk lahti ja vaata, mis inimesed räägivad ja sellest kirjutagi.” Mina: “Aa…, muidugi! Jajah! Et mis inimesi parasjagu huvitab. Loogiline! Milleks kirjutada sellest, mis ei huvita!” Naine: “Just noh! Nii et hakka pihta!” Võtan feisspuki lahti.

Nii, nii, mis meil siis on siin… heh, mingi maja, mis käib ümber oma telje, nii et saad oma aknaid keerata koguaeg päikese poole. Või siis just vilusse, juhul kui on liiga palav päev. No aga mis ma sellest oskan kirjutada? Arhitektuurist ei jaga ma midagi ja ma ei ole kindel, kas see imemaja üldse ongi päris või on see hoopis mingi nali.

Nii… video, kus mees teeb sõiduteel kätekõverdusi ja iga kord kui ta maadligi laskub, sõidab auto temast üle, kuigi mees ei tohiks idee järgi näha, millal auto tagantpoolt tuleb. No ma ei tea. See ei tundu nagu päris asi olevat, ikka mingi lavastus ehk… Kuigi näeb välja nagu päris… Aga ega ma ei oskaks sellest midagi kirjutada küll.

Nii… ansambel “Darkness”-i reklaam. Üks väheseid bände, mis on feissbukis aktiivne. “Darkness” mulle tegelikult väga meeldib. Nägin neid kunagi Tallinnas. Olid just oma pikema esinemispausi lõpetanud ja soojendasid Lady Gagat. Ja sellest saati meeldibki. Aga ega ma rohkem nende kohta midagi öelda ei oska ka. Seda ainult veel, et nende trummar on Queeni trummari Roger Taylori poeg.

Nii… mingi mustvalge klipp, kus Chaplin mängib Adolf Hitlerit. Tõenäoliselt kusagilt vanast filmist.

Nii, mis veel… Trump jälle. Ingliskeelne tekst, mis eesti keelde tõlgituna tähendab, et Trumpi Iiri vanasõna on Nigeeria luuletus.

Nii, mhmhmm… feisspuk soovitab inimesi, keda ma võin teada. Kusjuures üks soovitatute reas on koer! Vaata, kus feisspuk teeb nalja siin!

Nii, edasi… reklaamvideo, kus demonstreeritakse pannkookide tegemist hõlbustavat seadeldist – sellist matriitsi, mis käib panni peale ja milles on ümmargused augud, kuhu tuleb tainast valada, et tuleks ilusad ümmargused ja ühesuurused pannkoogid. Aga miks peavad pannkoogid üldse ümargused olema? Ja kõik veel ühesuurused? Igav ju!

Nii… klipp Tomi ja Jerry multikast, kus kass Tom virutab mingile buldogile telliskiviga lagipähe, mis peale viimane kukub jalapealt ning sealjuures sirgelt nagu puuhalg ja jääb natukeseks ajaks surnult lebama. Aga tõesti ainult natukeseks, sest kohe on ta krapsti püsti ja algab kohutav tagaajamine. Selline äge klipp siis. Aga no mida ma sellest oskaks kirjutada? Mitte midagi!

Nii… üks mu feisspuki sõber, india kunstnik, on postitanud järjekordse joonistuse. Ta postitab iga päev ühe joonistuse. Seekordne joonistus on niisugune, et seal pn peal laste liumägi, mille ülemises otsas istub keegi ja alumises otsas istub ka keegi. Ja all on ingliskeelne tekst, mis eesti keelde tõlgitune tähendab, et ma nägin ennast üles ja alla libisemas. Sellest ei oska ka midagi rohkem nagu… Ja mulle ei meenu see ka, kas ma tegelikult ka tean seda kunstnikku, või on ta lihtsalt mu feisspuki sõber.

Mul on feisspukis ligi tuhat viissada sõpra, enamusi ma vist üldse ei tunnegi ega pole kunagi näinud ka.

Nii… Luksemburgi galerii Nosbaum and Reding on postitanud pildi kunstiteosest – puidust naisest, kellel on seljas valged püksid ja roosa jakk. Lisaks kunstniku nimi Stephan Balkenhol ja teose nimi “Naine roosa jakiga”. Iseenesest võiks selle nimi olla ka “Naine valgete pükstega” või “Naine roosa jaki ja valgete pükstega”, aga ei ole. Kunstnik on otsustanud, et roosa jakk on kõige olulisem.

Kui detailides ülitäpne olla, siis selle roosa jaki alt paistab naisel veel must särgimoodi asi ja jalas on tal kingad, mis on samuti mustad. Ja naise juuksed on kenad kastanpruunid ja taha hobusesabasse pandud. Ja tema nägu on kõhna ning teravate joontega. Ja ta asend on kuidagi pingeline, mis justnagu tahaks meile öelda, et ega ta seal niisama ei seisa, vaid et midagi on ikka teoksil ka. Nii et jah – pealkirja variante oleks siin iseenesest küll ja küll. Mingisugusel salapärasel ja meile teadmata põhjusel aga on teose pealkiri “Naine roosa jakiga” ja põhjust, miks see nii on, teab tõenäoliselt vaid teose autor ise ehk siis, nagu juba eelpool mainitud – Stephan Balkenhol. Nojah, kunstist nagu võiks ju osata midagi rohkemat arvata ja rääkida, sest ikkagi nagu enda eriala või nii, aga mida sa ikka oskad öelda. Kui naine roosa kampsuniga, siis naine roosa kampsuniga!

Nii, nii… veel mis… mingi video, kus kaks luike on teineteise külge kinni jäänud ja ujuvad kaldal seisva inimese juurde, et see neid aitaks. Ja inimene aitabki ning luiged pääsevad taas vabadusse. Okei…

Nii… intervjuu eduka noore generatsiooni eesti kunstniku Kris Lemsaluga, kus Kris räägib, miks ja kuidas ta oma asju teeb ja kus tal näitused tulevad. Hea intekas, aga midagi rohkemat ei oska sellest nagu ka kirjutada.

Nii… siis veel mingi naljavideo, mis on iseenesest suht nõme… Ja uudis, mis räägib sellest, et varsti tuleb Tallinnasse Noblessneri Kunstikeskus… Ja pilt mingist mehest, kellel on ainult pool pead… ja Depeche Mode’i laul, mida peab millegipärast kuulama tagurpidi… ja Brexit, mis on tuletatud sõnadest “brittain” ja “exit”. Ja samal teemal veel, et Theresa May ütles, et mingit referendumit ei tule kui ei tea, mida alternatiiv toob. Ja et Donald Trump (jälle!) keeldus Angela Merkeliga kätlemast. Ja et Nobeli laureaat, poeet ja näitekirjanik Derek Walcott surnud. Ja et… oh issand, see on täiesti mõttetu värk!

Ühesõnaga – ei ole mitte millestki kirjutada!

Lihtsalt ei ole ja kõik! Selline igapäevane värk puha. Või kui, siis äkki sellest peakski kirjutama, et kõik on nii tavaline ja midagi ei toimu? Võibolla jätan seekord üldse vahele ja ei kirjutagi midagi. Las vaatavad parem feisspukki, nagu naine mulle soovitas. Kuigi jah, naine soovitas ju sellepärast, et sealt ehk näeb, mis inimesi huvitab ja see aitab mind kuidagi otsa peale. Aga ei aidanud ta midagi. Nõme lugu!

Marko Mäetamm