“Isa, kuidas te plaanite midagi, kui te hakkate midagi tegema. Noh, näiteks, kui me suvel reisima läheme, siis kuidas te hakkate mõtlema, et kõigepealt läheme sinna ja siis teise kohta, kuidas te seda teete?” küsis minult mu teismeline tütar. Edasi vesteldes jõudsime tegeliku küsimuseni: kas ja kui hästi me oskame unistada tulevikust?
Kui mu tütar oleks sündinud 100 aastat varem, oleks ta olnud 10-aastane esimese maailmasõja alguseks ja 14-aastane selle lõpuks. Selle järel oleks ta ehk üle elanud ülemaailmselt levinud Hispaania gripi. Ta oleks olnud 25-aastane, kui New Yorgi börsi kokkuvarisemine oleks käivitanud üleilmse majanduskriisi. Veel enne 30. eluaastat oleks ta näinud natside võimuletulekut Saksamaal ja 35-aastasena teise suure ilmasõja vallapääsemist, küüditamisi ja Eesti korduvat okupeerimist võõrvägede poolt.