“Ma ei jõua vaktsiini ära oodata!” manifesteerib üks kolleeg sotsmeedias. “Ja ärge hakake mulle rääkima, et sellega tuleb 5G kiip kaasa, mul suva, võite mulle kasvõi lauaarvuti koos vana kooli kuvariga p**** pista, kui see garanteerib, et ma saan normaalselt tööle hakata ja suvel jälle festivalidel käia.”
Kolleeg on pahur. Kui Dubais pandeemia tõttu ürituste sektor datlist rosinaks kahanes, sai meil kõigil töö otsa ja iga roju pidi ise vaatama, kuidas hakkama saab. Dubais oli seda muidugi üsna tüütu vaadata, sest lockdown oli karm – õue sai loaga ja siis ka ainult hädavajalike asjade ajamiseks piiratud ajavahemikus. Kolleeg ja tema naine kolisid seepeale oma Hispaania suvilasse, kuskile mäe otsa keset suurt eimiskit, hakkasid köögivilju kasvatama ja keset päeva džinn-toonikuid jooma. Mida muud sa ikka teed, kui maailma lõpp on ukse ees? Araabia Ühendemiraatide residendi-viisast jääd selliste lükete puhul muidugi ilma. Mitte küll džinn-toonikute pärast, aga seepärast, et seal riigis on kes-ei-tööta-see-ei-söö süsteem ja kui sa end kasulikuks ei tee, võid olla turist – mis pole kah halb, aga sa ei tohi enam määramata ajaks riiki jääda ega saa näiteks tasuta ja kõigile pakutavat koroonavaktsiini. Nüüd loeb värskelt mitte-residendist kolleeg vesise suuga uudiseid, kuidas Emiraadid on vaktsineeritute poolest maailmas teisel kohal (pea pool elanikkonnast on juba koroonakindlaks tehtud), kitkub juukseid ja valab frustratsiooni Instagrami stooridesse.
Susan Luitsalu
Susan Luitsalu on kirjanik, teletegija, hedonist ja maadeuurija. Tema elu ja karakterite märkamist on tunnustanud nii lugejaid kui kriitikud. Teda on auhinnatud ka Aasta kirjanik 2020 tiitliga. Susan kirjutab oma kolumnides linnaelust, sellest, kuidas tema elu näeb ja mis tähelepanu tõmbab. Loe artikleid (18)
