Kultuuriankeet. Vahur Afanasjev: isegi igav film on parem kui surm või niisama passimine

Vahur Afanasjev suvel Voronja galeriis enda kureeritud näitusel. I Foto: Kiur Kaasik.

Kultuuriankeet on rubriik, kus kultuuri- ja ka muude alade inimesed vastavad, millised elamused on neid enim mõjutanud, aga uurime ka seda, millisest kultuurist juba villand on.

Kõrini on cancel culture’st, ütleb kirjanik Vahur Afanasjev. “Kui see üldse on kultuur.” Klaver on küll kultuur: “Klaveri ostsin, olen klaverit aastate jooksul põgusalt silitanud, nüüd ühtime ööl ja päeval,” märgib Afanasjev.

Kui palju kultuuri on ellu vaja? Milline on Teie päevadoos?

Maslow’ püramiidi järgi pole kultuur hädavajalik. Muidugi, kuis kultuuri defineerida? Vikerraadio mu tavalises hommikus on kindlasti kultuur. Aga ma kulutan kohutavalt palju aega kultuuri loomiseks valmistumisele, see tähendab, valmistun kirjutama ja siis natuke kirjutan ka.

Millised kultuurivaldkonnad on südamelähedasemad?

Muusika. Meeldib teha, meeldib kuulata, ehkki kuulan aina rohkem Peipsi-äärset vaikust. Kirjandus, kuigi loen aina vähem ilukirjandust. Kujutav kunst paelub väga. Ema on harrastuskunstnik, värvi lõhn on tuttav. Ausalt öeldes tahaksin teha seda, mida ei oska, näiteks maalida õlivärviga Elmar Kitse “Põlenud linna” mashup’i, kus taevast täidab agressiivse ilmega Greta Thunberg, maali pealkiri oleks “Süü”. Allah Pugatchova meemikunstiblogi, mida Aapo Ilvese ja veel mõnega peame, on kahjuks minu tipp. 

Millega võiks rohkem tutvuda või tutvust uuendada?

Mu huvid on harali, pealiskaudsus vahetub maaniaga. Praegu tahaksin paremini mõista plokiahelate rakendusi. Jah, seegi on kultuur. Vaadake saiti www.thehashmasks.com, 16 384 digitaalset pilti šveitsi autorite kollektiivilt. Hiljuti käis keegi ühe pildi omandiõiguse eest välja 667 000 euro jagu krüptoraha. Osa minust ütleb, et see on selge jura, aga ma oleksin sama öelnud 1917. aastal, kui Marcel Duchamp pissuaari näitusele saatis. Mis veel? Klaveri ostsin, olen klaverit aastate jooksul põgusalt silitanud, nüüd ühtime ööl ja päeval.

Millisest kultuurist kõrini on?

Cancel culture. Kui see üldse on kultuur. Ja veidi väsitavalt mõjub, et kunstnikud tänapäeval uurivad seda või teist nähtust. Pardonks, kunstnik saab visualiseerida, näiteid esitada, ent vähegi teaduslikus mõõtkavas vaadates pole see mingi uurimus, vaid subjektiivne, piiratud vaade. Ja see on okei. Vähem krampi, tehke rohkem ja lobisege vähem. Ärge näkku lööge, kui ma järgmise raamatu tagakaanele kirjutan, et käesolevas raamatus uurib Vahur Afanasjev demiseksuaalsete põdrakasvatajate leinarituaale.

Kas kultuurist räägitakse ühiskonnas piisavalt?

Ju ikka. Vahel tundub, liiga paljugi. Ühiskonnas, mis pole totalitaarne, valitseb pidevalt muutuv optimumilähedane seisund, Nashi tasakaal. Ent igaüks peabki ütlema, et tema asjast vähe räägitakse ja vähe raha antakse, nii see suur pilt paika loksub.

Kui tihti käite muuseumis? Kunstinäitusel? Teatris? Kinos? Kontserdil? Raamatuesitlusel?

Elan maal. Näitustel käin, teatriski vahel. Soovitan palverännaku marsruuti: Tartu Kunstimuuseum, Kunstimaja ja Pallase galerii. Kui mõelda, kui palju toimub ja nägemata jääb, võib haigeks jääda.

Millistes kultuurivaldkondades ise tegutsete või sooviksite tegutseda?

Voronja galerii suvenäituse kureerimine oli väga tore kogemus. Muusikat tahan teha. Kirjutamine on ainus, mida oskan. Arendan end draamateksti ja filmistsenaariumite suunas. Need on struktureeritud vormid, ja neid oskusi on kirjanduses tarvis. Alustasin metskirjanikuna, puhtalt lugemuse ja maailmataju pealt, nüüd kultiveerin ennast algoritmilisemalt looma. Paigal ei suuda tammuda.

Voronja galerii. Foto: Kiur Kaasik.

Millist muusikat kuulate? Kes on vanad lemmikud, kes uued? Välismaalt? Eestist?

Avasid Pandora laeka. Vennaskond, Kino, JMKE, Bob Dylan, Grateful Dead, Akvarium, Serge Gainsbourg, Joan Baez, David Bowie, Leevi and the Leavings, Johansonid, Erik Satie, Iggy Pop, DDT, Leningrad, Nautilus Pompilius… Palju artiste on ribadeks kuulatud. Vaimustun, kuulan maaniliselt – Shlomo Carlebach, Mieczysław Fogg, Siekiera, Graždanskaja Oborona, Fela Kuti, Alemu Aga, Zaire 74 artistid, France Gall, Marie Laforêt…

Uusi tegijaid võiks rohkem teada. Daria Zawialow ja Karolina Czarnecka on hiljutised lemmikud. Kes iganes, kust iganes, näiteks kirjandusmaailmast Kaisa Kuslapuu ja Kaisa Ling. Kohutav, kui palju on ägedat muusikat. Võiksin lehekülgi bändide ja artistide nimedega täita.

Kas ja kus käite elavat muusikat kuulamas? 

Ega eriti ei käigi. Meenuvad Zahiri ja PX Bandi lived mitme aasta eest. 

Millise plaadi viimati ostsite ja kas eelistate muusikat arvutist, CD-lt või vinüülilt?

Sibyl Vane’i CD oli vist viimatine füüsiline ost. YouTube’i kasutan palju, sealt leiab üllatavat kraami, mida keegi ei viitsi Spotifysse panna. CD-sid viitsin harva masinasse toppida, ikka arvutist. Vinüül on äge, aga ma ei fänna vinüüli helilist piiratust.

Viimatine filmielamus? 

Woody Alleni “Zelig” tüübist, kes on harjunud ideaalselt sobituma kuhu iganes, sel määral, et muutub isegi kehakuju ja nahavärv.

Film, mida vaataks viies kord ka?

“Fear and Loathing in Las Vegast” vaatasin omal ajal mitukümmend korda. Aleksei Balabanovi filmid, eriti “Brat”, “Brat 2”, “Gruz 200”, alati võib uuesti vaadata. Või Tarkovskit. Või Eesti klassikat nagu “Siin me oleme”, “”Hukkunud alpinisti” hotell” või “Hullumeelsus”. John Watersi “Pink Flamingos”, iga kell. Andrzej Wajda “Popiol i diament” – see on Jerzy Andrzejewski romaani “Tuhk ja teemant” järgi, mida on 1970ndatel Vanemuises lavastatud, Müller ja Suuk tegid lavastusele geniaalse muusika. 

Ja muidugi “Assa” – tundub, et muusika või muusikaline seos on mulle tähtis, et need vene šovinismist nõretavad “Bratid” muusikata nii head poleks.

Mis on parim variant vaatamiseks: kino, teleprogrammid, voogedastusplatvormid või hoopis DVD? 

Voogedastus on parim, aga valik on seal ikkagi kehv. Vahel tuleb piraatida, sest isegi DVD peal pole võimalik kõiki filme tellida. 

Milline kunst kõnetab? 

Tegelastega pildid nagu Toomas Kuusingul, Peeter Allikul või Jüri Arrakul. Liisi Ördi maastikud. Vassili Kandinsky, Leonhard Lapin, kasvõi Levitan… Philippe Starck, Le Corbusier, Louis Kahn… Kunst on kõikjal, disain ja arhitektuur on kunst ruumis. Eike Epliku skulptuurid ja Jevgeni Zolotko objektid. Jube raske on nimeloopimist lõpetada, mulle lihtsalt meeldib siin planeedil, inimkond teeb nii ägedaid asju.

Millal lugesite viimati ajakirja Kunst.ee?

Ei, sirvinud vist olen. Äkki peaks tellima. Muuseas, miks nende domeen on ajakirikunst.ee?

See muutub peagi õnneks ikkagi Kunst.ee’ks. Mida teatris viimati vaatasite? Kas arvutist on mõtet teatrit vaadata?

Elise Metsanurga “VIDEO: täielik šokk! Sündmuskohal kaos, tuvid minestuses”. Ei, see pole video, vaid ambitsioonikas tükk inforuumidest, mis toimuski Tartu Uues Teatris kolmes ruumis, nii et iga kord vaadates sai erineva kogemuse. Metsanurk on erakordselt nutikas ja maailma asjades tähelepanelik, oskab sünteesida ja kildu visata. Soovitan ka “Mängu ilu”, milles ta on nii dramaturg kui näitleja.

Kas olete teatrist või kinost poole pealt ära läinud ja kui, siis miks?

Ei. Poole pealt ära ei lähe, sest isegi igav film või lavastus on põnevam kui surm või niisama passimine. Raamatuid olen küll hakanud pooleli jätma, liiga palju on loetud.

Millise raamatu viimati ostsite? Kas raamatuid mahub veel Teie koju?

Harper Lee “Tappa laulurästast”. Raamatud ei mahu tõesti ära, tuleks e-raamatutele üle minna, säästaks ruumi ja puid.

Milline raamat on praegu öökapil ja mis on raamat, mida pole veel lugenud, aga peaks?

Lugemisel Mark Mansoni “The Subtle Art of Not Giving a F*ck”. Pole suvaline eneseabijora, juba esimestel lehekülgedel on juttu Bukowskist ja Camus’st ning autor ei eputa, kui paljude elusid on tema raamatud muutnud. Poola kirjandust peaks veel rohkem lugema. Tihti loen piiblit, piibel ei ammenda.

Millist kultuuri peaks riik toetama ja millist mitte?

Mu arust toetab riik, see tähendab eesti rahvas, kultuuri päris tublisti ja õigesti. Ju keegi ütleb, et Afanasjevi raamatud on jama ja tüüp ise tundub liiga ettevõtlik, et teda toetada, mina aga ei saa und, mõtlen rahast, arvutan, kuidas ellu jääda, ja võib-olla raiskan sellele oma viimsegi anderaasu. Suures bioloogilises plaanis on kõik korras, teatril, suusatajal või luuletajal on alati liiga vähe, ah, mis, Elon Muskil pole ka piisavalt, et hommepäev kümme tuhat inimest Marsile liitiumit kaevandama saata.

Millisest kultuurist olete koroonapauside ajal enim puudust tundnud?

Ei napigi nagu. Veebilahendused on üht-teist isegi mugavamalt kätte toonud. Kontserdile võiks ehk minna, aga ausalt öeldes tuleb meile siia Peipsi äärde kultuur ise kätte, eriti suviti.

Aitäh!

Palun!

Valner Valme

Valner Valme

Valner Valme on Edasi kultuuritoimetaja ja Raadio 2 "Lifti" ning Vikerraadio kirjandussaate juht. Loe artikleid (100)