“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Soovitus poliitikutele: kui ei tea, tunnista ja ära ülba
Soomes üllatusid koroonakriisi kommunikatsiooni uurinud teadlased, kuivõrd palju tehakse poliitilisi otsuseid ebakindla ja vastuolulise teabe põhjal ning samas tunnistamata, et asjast ei teata kas üldse midagi või mitte piisavalt. Loe edasi: YLE
Kunstile on nõudlust ka keset pandeemiat
Soomes on nõudlus kunsti järele ka keset pandeemiat olnud tähelepanuväärne. Kui suured kunstimuuseumid on olnud piirangutest vabad, siis on seal vaat’ et järjekorrad sissepääsemiseks. Eragaleriid aga ei jõua ära imestada, kuivõrd hästi läheb kunst keset kriisi müügiks. Loe edasi: YLE
Eriolukord pani jooksurajad rahvast kihama
Sadade tuhandete kasutajatega Soome populaarseima spordiäpi Sports Tracker analüütikuid tabas kevadel üllatus: kui esimesed koroonapiirangud tulid ja siseruumides asuvad spordirajatised kinni pandi, tõusis rakenduse kasutamine plahvatuslikult. Uute kasutajate arv mitmekordistus paari päevaga ja ka vanade kasutajate aktiivsus suurenes oluliselt – näiteks 19. märtsil oli äpi kasutajaid kolm korda rohkem kui 12. märtsil. Loe edasi: YLE
Läti
Võim ei mõista tavainimeste muresid ja valitsus väärib laitust
Sotsioloog ja avaliku arvamuse uurimise agentuuri juht võttis Lätis möödunud aasta ja eelkõige koroonakriisi kokku nii, et valitsus ja valitsuskoalitsioon väärivad laitust, kuna kriisijuhtimine ja kriisi ajal kogu riigi juhtimine jäid paljus lihtrahvale arusaamatuks, mis omakorda suurendas nördimust ja usaldamatust võimu ning selle tehtud otsuste suhtes. Loe edasi: Delfi
Uus ühistranspordisüsteem
Alanud 2021. aastal toimub Läti ühistranspordis kolm suuremat muutust: hakkab tööle ühtne üleriigiline piletisüsteem, tekivad era- ehk kommertsliinid, kus riik kontrollib ainult kvaliteedistandardite järgimist, ning hõreda hajaasustusega piirkondades hakatakse pakkuma tasuta ühistransporti. Loe edasi: Delfi
Lätis kulutati toiduainetele ja jookidele rohkem kui EL-is keskmiselt
Eurostati andmetel olid Läti leibkondade kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele eelmisel aastal 18,2% kogukulutustest, mis on suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (12,1%). Tõsi – Lätit edestasid Leedu (20,2%) ja Eesti (19,3%). Loe edasi: Delfi
Rootsi
Maitsetu meem kuningast
Rootsi kuningas Carl Gustaf tekitas rahvusringhäälingus avaldatud teleintervjuuga – kus ta muuhulgas nimetas Rootsis koroonakriisiga tegelemist läbikukkumiseks – päris korraliku üleriigilise meediajärellainetuse. Selle vahuseks laineharjaks võib lugeda sotsiaalmeedias kulutulena levinud meemi, kus jahil püssiga metsas hiiliv kuningas kutsub Tegnelli peidust välja tulema, et temaga “ainult veidi rääkida” temaga. Loe edasi: Svensk DAM
Pea poole lahjem jõulureisimine
Rootsis langes mobiiltelefonide positsioneerimise andmetel pikkade jõulunädala reiside arv eelmise aastaga võrreldes 40% ja lühireiside puhul (ühe omavalitsuse piires) oli langus 17%. Kõige rohkem langes reisimisaktiivsus kesklinnades ja populaarsetes ostupiirkondades (Stockholmis Hötorgetil poole vähem liikumist, Göteborgis Nordstani piirkonnas 64% ja Malmö Triangelni ümbruses 41%). Loe edasi: The Local
2020 oli tulistamist täis
Rootsis kasvas 2020. aastal tulistamiste ja nende tagajärjel tapetute arv ehk pandeemia ei vähendanud muu eluolu piirangute alla panemise kõrval kuritegeliku kontingendi tapahimu. Detsembri keskpaiga seisuga oli Rootsis toime pandud kokku 349 tulistamist ning nendes kaotas elu 44 ja sai vigastada 111 inimest. Loe edasi: Svenska Dagbladet
Venemaa
Vananemine on riigi äri
Alanud aastal võib Venemaal pea kogu kohustusliku pensionikindlustuse pensionikogumiste turg minna kas otseselt või kaudselt riigi kätte – erafondid kaovad lihtsalt turult. Viimanegi suur erakätes ja riikliku taustata fond pannakse müüki ja läheb tõenäoliselt “usaldusväärsetesse” kätesse. Loe edasi: Kommersant
Kriis edendab selvelaomajandust
Alternatiivse ärimudeliga laod elavad kriisi üle kergemini kui muu ärikinnisvara turg. Moskva oblastis kasvas aastaga selvehoidlate maht 6% ja konteinerhoidlate arv koguni 44%. Segmendi nõudlust toetasid ettevõtjad, kes panid oma äri paremate aegadeni ootele, ja Moskvast ajutiselt lahkunud spetsialistid. Loe edasi: Kommersant
Pankrotimoratoorium kui žgutt, mitte ravim
Venemaal kehtestati pandeemia alguses tänaseni kehtiv pankrotimoratoorium, mida nüüd on hakatud võrdlema majanduse žgutina, mis küll peatab verevoolu haavast, kuid ei ravi. Eriti karm paistab olevat “sundpuhkus” väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kui “patsientide” jaoks, kelle finantsprobleeme ilma riigi rahalise toetuseta ei lahenda, ja pärast “žguti” eemaldamist voolab neil kas kogu veri välja või lööb sisse gangreen. Loe edasi: Kommersant