Te olete mõistlik inimene. Kuigi teil ei ole otseselt majandusharidust, suudate te enda jaoks enam-vähem lahti mõtestada, mis ümberringi toimub. Teie jaoks on selge, et kui inimeste liikumine ja tegutsemine, reisimisest rääkimata, on märkimisväärselt piiratud, siis majandus ei saa kasvada. Kui majandus ei saa kasvada, siis järelikult ei kasva ka ettevõtete kasumid. Või kui see juhtub, siis selliste ettevõtetega, mis konkreetselt (ja vaat et juhuslikult) võidavad sellest, et inimesed peavad pretsedenditult palju aega kodus veetma. Teile tundub maailm enam-vähem arusaadav.
Seda seni, kuni te muidu oma maailmapilti kenasti mahtuvate majandusuudiste lugemise käigus börsiuudiste otsa ei komista.
Hea küll – loete pealkirja, et maailma avalike (börsi)ettevõtete koguväärtus on rekordilised 100 triljonit dollarit. See teid veel segadusse ei aja. Suur number lihtsalt. Siis saate teada, et Ühendriikides pole ettevõtetel olnud probleemi keset globaalset ja uuemal ajal pretsedenditut kriisi erilist probleemi kaasata börsile minnes (IPO) rekordilised (!) 175 miljardit dollarit. Oot? Majandus on pausil, määramatust on palju, miks? Siis rullite uudiseid veel edasi ning saate teada, et maailmas on kolme triljoni dollari eest võlakirju, mis kauplevad negatiivse tootluse juures – ehk võla võtjale maksab võla andja peale.