Peeter Koppel: mõistliku inimese kokkupõrge spekuleerimisfestivaliga

Te olete mõistlik inimene. Kuigi teil ei ole otseselt majandusharidust, suudate te enda jaoks enam-vähem lahti mõtestada, mis ümberringi toimub. Teie jaoks on selge, et kui inimeste liikumine ja tegutsemine, reisimisest rääkimata, on märkimisväärselt piiratud, siis majandus ei saa kasvada. Kui majandus ei saa kasvada, siis järelikult ei kasva ka ettevõtete kasumid. Või kui see juhtub, siis selliste ettevõtetega, mis konkreetselt (ja vaat et juhuslikult) võidavad sellest, et inimesed peavad pretsedenditult palju aega kodus veetma. Teile tundub maailm enam-vähem arusaadav.

Seda seni, kuni te muidu oma maailmapilti kenasti mahtuvate majandusuudiste lugemise käigus börsiuudiste otsa ei komista.

Hea küll – loete pealkirja, et maailma avalike (börsi)ettevõtete koguväärtus on rekordilised 100 triljonit dollarit. See teid veel segadusse ei aja. Suur number lihtsalt. Siis saate teada, et Ühendriikides pole ettevõtetel olnud probleemi keset globaalset ja uuemal ajal pretsedenditut kriisi erilist probleemi kaasata börsile minnes (IPO) rekordilised (!) 175 miljardit dollarit. Oot? Majandus on pausil, määramatust on palju, miks? Siis rullite uudiseid veel edasi ning saate teada, et maailmas on kolme triljoni dollari eest võlakirju, mis kauplevad negatiivse tootluse juures – ehk võla võtjale maksab võla andja peale.

Just siis, kui tahate pead raputades uudiste lugemise lõpetada, hakkab teile silma uudis sellest, kuidas Airbnb Inc. jõudis ka börsile, aktsia tõusis esimesel kauplemispäeval 113%, viies ettevõtte väärtuse üle saja miljardi dollarini. Airbnb on ju seotud reisimisega! Keegi ei reisi praegu! Sada miljardit! Miski ei häiri mõistlikku inimest nii palju kui miski nii ebamõistlik. Mis toimub?

Spekuleerimisfestivali kütab odav raha

Esiteks toimub spekuleerimisfestival, mille kütuseks on lihtsalt kättesaadav ja odav raha/laenuressurss. Hea küll, kuid spekulandid teatavasti ei suuda trende luua, trendi loovad ikka pikaajalised investorid. Ja tõesti – kuna odava raha ja olematute (negatiivsete!) intressimäärade ajastul peab iga kasumiühiku eest üha rohkem maksma, ei põlga ka muidu alalhoidlikumad investorid ära ettevõtteid, mille aktsiad veidigi normaalsemas keskkonnas selliste hindadeni ei jõuaks.

Samuti otsitakse tootlust maa alt ja maa pealt ning ollakse valmis aktsepteerima üha madalama tootluse juures kõrgemaid riske. Kuigi aasta algusega võrreldes justkui polegi mitmel pool midagi olulist juhtunud, on aasta sees toimunud väiksemat sorti krahh ja sellest taastumine toonud spekuleerimisfestivalile ka selliseid osalejaid, kes varasemalt turgudega oma aega ei sisustanud. Kuna märtsi madalseisust on valdavalt liigutud ainult ülespoole, pole tavaliselt närvilist raha esindavad uus-spekulandid oma esimesi triibulisi veel ka kätte saanud. Ajalooliselt on ikka olnud nii, et närviline raha loputatakse turult välja. Hetkel aga tunneb selline raha end (liiga) mugavalt ning annab oma panuse peo jätkumisse.

Vaesed paraku jäävad vaesemaks

Nagu mainitud, siis esiteks toimub spekuleerimisfestival. Kuid see, mis toimub teiseks, on olulisemgi!

Kui eufooriline festival võib tunduda teile päris toreda sündmusena ning leiate, et äkki peaks keerulises olukorras intuitiivse säästmise asemel kontraintuitiivselt käituma ning ka ise osaga oma rahast pidustustel osalema, siis olete te õnnega koos, sest tõesti – seni, kuni kestab praegune üleküllusliku likviidsuse aeg, on tõenäoline, et te teenite raha, mille saate ühel hetkel ära kulutada viisil, mis prallel osalemata poleks olnud võimalik. Tore!

Nüüd aga mõelge neile, kes spekuleerimisfestivalil osaleda ei saa.

Festival, mida toidab rahatrükk (ja “igavesti” negatiivsed reaalintressid), on paraku kompressor, mis teeb rikkad rikkamaks (ja vaesed vaesemaks).

Jätkuv varahindade inflatsioon, mille üks kaasuv nähtus on ka see “kõige huvitava ostmine ükskõik millise hinna eest”, asetab selgelt ebavõrdsemasse olukorda need, kellel pole varasid (näiteks kinnisvara) ja kes seega varahindade tõusus ei osale.

Aga (tarbijahindade) inflatsiooni ju ei ole? Viimaste andmete järgi on meil deflatsioon! Seega pole ju ka neil, kellel varasid pole, häda otseselt midagi? Veidigi järele mõeldes on see järeldus aga ekslik, sest need, kellel varasid ei ole, on näiteks potentsiaalsed koduostjad.

Varahindade inflatsioon tähendab üha suurema laenumakse eest üha väiksemat hulka ruutmeetreid üha viletsamas asukohas. Ärge öelge, et sellised inimesed pole jäänud… vaesemaks. Hea küll, negatiivsed reaalintressid näkitsevad nende laenu reaalväärtuse kallal, kuid see ilmselgelt pole piisav.

Tänane selline kontekst on selge kontrast varasemale olukorrale, kus rikkad said rikkamaks ja ka vaesed said rikkamaks, kusjuures nende rikkamaks saamine toimus kiiremini kui rikaste rikkamaks saamine. Majanduspoliitika ohjajad (valitsused, keskpangad) on hakkama saanud tegevuste jadaga, mille resultaat on nii see, et juba mainitud ja hetkel paljuski pausil olev ärimudel maksab 100 miljardit, seni ilma selge praktilise kasutusväärtuseta eksootiline moodustis (Bitcoin) maksab peaaegu 23 000 dollarit tükk ning mis kõige hullem – toimunud on ajalooline varanduse liikumine ühelt grupilt teisele, mis on kaasa toonud ka ajaloo suurima ebavõrdsusplahvatuse.

Te olete mõistlik inimene. Kuigi teil ei ole otseselt politoloogiaharidust, siis suudate te enda jaoks enam-vähem lahti mõtestada, mis ümberringi toimub. Teie jaoks on selge, et kui ebavõrdsus läheb liiga suureks, saab piisavalt suur hulk piisavalt pahaseks. Spekuleerimisfestivali käigus veidi raha teenimine on selle mõtte taustal ilmselt ebaoluline.

Te olete mõistlik inimene. Te ei põrganud praegu kokku spekuleerimisfestivaliga. Te põrkasite kokku arenguga, mis võib osutuda järgmiste aastate jooksul üheks olulisimaks poliitikat mõjutavaks asjaoluks. Nimelt kirjutatakse ebavõrdsusplahvatus kindlasti turumajanduse kontole. See tähendab aga üha suuremat “tehnokraatlikku” sekkumist ja üha rohkem tasakaalust väljas olevat süsteemi, kus kogunenud pinged annavad endast üha rohkem tunda. Siin pole aga mõistlikku enam midagi. Olge kui mõistlik inimene tahes.

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (56)