Paul Varul: abielureferendum – vajadus ja tähendus

Foto: Shutterstock.

Eesti Põhiseaduse (PS) § 105 kohaselt on Riigikogul õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele ehk läbi viia referendum. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega, sõltumata sellest kui palju inimesi hääletamisel osales. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.

Ka põhiseaduse enda muutmise üheks võimaluseks on teha seda rahvahääletusel (PS § 163), kui Riigikogu nii otsustab (PS § 164). Seega saab referendumi läbiviimise otsustada vaid Riigikogu. Kui otsustatakse panna rahvahääletusele põhiseaduse muutmise seadus, on selleks vaja 3/5 Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 61 poolthäält), muu seaduseelnõu või riigielu küsimuse puhul piisab ½ Riigikogu koosseisu häälteenamusest (vähemalt 51 poolthäält).

Pärast Eesti taasiseseisvumist on läbi viidud kaks referendumit: 28.06.1992 rahvahääletusel võeti vastu põhiseadus ning 14.09.2003 otsustati rahvahääletusel Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Seega võib järeldada, et Eestis on latt referendumi läbiviimiseks olnud seatud väga kõrgele – seda on seni tehtud vaid riigi jaoks fundamentaalse tähendusega küsimuste puhul.

Paul Varul

Paul Varul

Paul Varul on juhtivalt osalenud enamuse Eesti eraõiguse uute seaduste väljatöötamisel, ta on olnud pikemat aega TÜ tsiviilõiguse korraline professor, 1995 – 1999 oli Eesti Vabariigi justiitsminister. Praegu TÜ emeriitprofessor ja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja vanempartner. Kord kuus kirjutab ta Edasi lugejatele õiguse teemalise kolumni, milles lahatakse erinevaid õigust puudutavaid küsimusi, kolumnides selgitatakse uue õigussüsteemi kujunemise põhimõtteid ja kommenteeritakse aktuaalseid juriidilisi probleeme. Loe artikleid (13)