Eestisse kolides oli loomulik, et alustan ka eesti keele õpinguid. See on õpetanud mulle palju nii riigi kui ka selle inimeste kohta. Otsustasin kirjutada oma mõtetest ja kogemusest eesti keele õppimisel, aga ka sellest, miks on see oluline ja miks peaks julgustama Eestisse elama asunud välismaalasi eesti keelt õppima.

Kaks aastat tagasi lahkusin Suurbritanniast, et asuda elama ja töötama Eestis. Olin sellele eelnenud kolmel aastal regulaarselt Eestit külastanud, kuid nüüd, mil olen siin alaliselt, tegin seda, mida pidasin õigeks. Tegin omapoolse pingutuse, et õppida oma uue kodu ajalugu ja kultuuri. Külastasin muuseume, mälestusmärke ning sain teada 20. sajandi traumaatilistest sündmustest ja iseseisvuse saavutamisest. Oluline on see, et ma hoolitsesin ka selle eest, et olla teadlik oma uute võõrustajate kultuurilistest eripäradest, ja püüdsin olla võimalikult nähtamatu, kui oma uut elu elasin.

Kohanemine küll – aga kes peab kohanema ja millega?

Üldiselt arvan, et olen olnud üsna edukas – kui mitte arvestada keeleõpinguid. Uue keele õppimine elu kuuendal kümnendil on osutunud raskemaks kui teisel kümnendil ja kuigi ma käin iga nädal kursustel, on edasiminek olnud aeglane. Tüütu on, et sõnavaraga maadeldes meenub mulle esmalt hispaaniakeelne sõna, mida ma pole juba 35 aastat kasutanud, aga mitte eestikeelne, mida vaatasin alles 5 minutit tagasi. Siinkohal pean mainima, et seda artiklit kirjutan ma inglise keeles ja see on eestikeelne tänu minu imeliselt kannatlikele kolleegidele Marthale ja Kristile, kes on töötanud ka minu varasemate Edasi artiklite kallal. Ühel päeval kirjutan ehk ka ise eesti keeles. Kuid õpingute käigus saan ma parema ülevaate Eestist ja selle inimestest ning sellest saadav kasu on tohutu.

Seetõttu olin väga pettunud ja kurb, kui lugesin Tallinna kesklinna eesmärgist parandada ingliskeelset suhtlust uute Eestisse elama asujatega. Üks aspekt, mida ma Eesti juures kõige rohkem imetlen, on selle sidus ühiskond ja ühised väärtused. Keel on ühiskonna keskmes ja ma oleksin eelistanud artiklist lugeda, et “Tallinna kesklinna eesmärk on parandada Eestisse elama asuvate inimeste kohaliku keele oskust”. Kui 6% kesklinna elanikest räägib esimese keelena inglise keelt, ei tohiks see olla vabandus, et ülejäänud 94% peaks sellega kohanema.

Meie ülesanne on oma uude elukohariiki integreeruda ja sellega kohaneda. Samamoodi on meie ülesanne mõista teie kultuuri, mitte teie ülesanne tulla meie omale vastu. See uus poliitika muudab integreerumise ja eesti keele õppimise sisserändajatele valiku küsimuseks. Oleksin tahtnud näha, et inglise keele kasutuse laiendamise asemel kulutatakse raha materjalidele, mis võimaldaksid meie eesti keelel areneda.

Keele õppimine nõuab kannatlikkust ja pingutust nii õppijatelt kui ka õpetajatelt

Juba praegu räägitakse Eestis inglise keelt nii laialdaselt, et selle harjutamise võimalused on piiratud või neid on võimatu leida. Inglise keelt emakeelena kõneleja jaoks on teada fakt, et eesti keel on üks raskemini õpitavaid keeli. Seetõttu palun – olge minusugustega, kes püüavad teie keelt poes või suhtlemisel kasutada, kannatlikud. Aidake mind mu kehva sõnavara ja häälduse osas, kuigi me mõlemad teame, et inglise keeles suhelda oleks palju lihtsam ja kiirem, ning ärge lülituge kohe inglise keelele ümber. Kui ma tahan tellida õunasiidrit, siis võib juhtuda, et küsin “ounasiidrit”, “öunasiidrit” või isegi “äunasiidrit”. Siin on abiks pigem teie pingutus ära arvata, mida ma öelda tahtsin, mitte tühi pilk.

Kuna inglise keel on ülemaailmne keel, saavad britid hästi aru oma emakeelest, mida räägitakse mitmesuguste aktsentidega, ja mõistavad, mida tahetakse öelda. Eestlased näivad seda vähem suutvat. Võib-olla mõistetakse pigem vene aktsenti, aga mitte halba inglise aktsenti. Püüdes avalikult rääkida, olen kogenud mitmesuguseid reaktsioone alates kelmikast naeratusest kuni ütluseni, et seda on “valus” kuulata. Võib öelda, et mu halvim hetk oli see, kui mult paluti – “räägi inglise keeles ja ära mõrva minu keelt”.

Teistel juhtudel on mulle öeldud, et “räägi inglise keeles, sest sa pole eestlane” – rahvuse ja keele sellisel viisil ühendamine on inglise keelt emakeelena kõnelejale võõras.

Kui eesti keel tahab areneda, tuleb inimesi julgustada seda kasutama ja nii peab iga eesti keele kõneleja saama selle õpetajaks ning olema julgustav ja abivalmis meie – õppijate suhtes.

Aeglasemalt rääkimine, lihtsate sõnade kasutamine ja meie vigadega leppimine oleks tohutult abiks. Mis puudutab kirjalikke materjale, siis on Google Translate ja Google Lens osutunud hindamatuks ning aitavad isegi häälduse õppimisel.

Ohud

Ma kardan, et kui eesti keele õppimine tehakse Tallinnas elavatele inimestele vabaks valikuks, siis ei püüagi Eestisse elama asujad seda omandada. Aja jooksul kolivad nad ingliskeelsetesse enklaavidesse, kus eesti keelt ei kuule kunagi. Sildid ja reklaamid kirjutatakse inglise keeles ning see meelitab piirkonda veelgi rohkem ümberasujaid. See rühm otsib meelelahutust inglise keeles ja väldib Eesti ringhäälingut, mis võib viia sotsiaal-kultuurilise lahususe tekkeni. Aja jooksul võib see viia killustatud ja lõhestunud ühiskonnani ning võib tekitada probleeme sotsiaalse ühtekuuluvustundega. Selle loomulik jätk oleks sel juhul surve loobuda kodakondsuse keeleksami nõudest. Lõppude lõpuks, kui keegi on kogu elu Tallinnas elanud, töötanud ja makse maksnud, võib ta tunda, et see on tema ainuke kodu. Seda hoolimata sellest, et ta ei pruugi kohalikku keelt ja kultuuri väga väärtustada.

Muidugi on Eesti sarnases olukorras olnud varemgi. Hoolimata ajaloolisest ja geopoliitilisest olukorrast on vene emakeelega inimeste integreerimisel Eesti ühiskonda tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid väljakutseid on endiselt. Värske uuring näitas, et nooremad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed ei pruugi olla Eestis nii integreeritud, kui on arvatud. Muu hulgas pidasid vene keele rääkijad just oma rühma kaasliikmeid inimesteks, keda nad kõige enam usaldasid, andes sellega tõsise eelise neile, kes pöörduvad nende poole nende emakeeles. See võib juhtuda ka inglise keelt kõneleva vähemusega, kes kõik elavad samas piirkonnas.

Uude riiki elama asumisel kaasnevad kohustused

Meie, kes me oleme otsustanud elada ja töötada Eestis ning saame kasu teie ühiskonnast ja külalislahkusest, peaksime leppima sellega, et sellega kaasnevad ka kohustused. Peaksime pidama oma kohuseks ja ülesandeks integreeruda teie ühiskonda ja teha kõik endast olenev, et suhelda teie keeles. Nii tehes säilib teie eluviis ja kõik Eesti positiivsed küljed, mis meid siia tulema paelusid. Mina olen endale seadnud isikliku sihtmärgi: ma tahan aru saada, mida ma järgmisel laulupeol 2022. aastal laulan.

Dr Adrian Venables kolis Suurbritanniast Eestisse 2018. aastal, asudes tööle Tallinna Tehnikaülikoolis. Enne seda käis ta Eestis sageli erinevatel küberkaitseõppustel Suurbritannia relvajõudude koosseisus, millega ta on olnud seotud üle 35 aasta. Vabal ajal meeldib Adrianile jäädvustada Eesti ilu videole ja veeta aega vabatahtlikuna Tallinna loomade varjupaigas, kus ta harjutab oma eesti keele oskust koerte peal.