Mõni vajab töö tegemiseks vaikust ja eraldatust, osad avatud kontorit ja klahviklõbinakontserti. Ühele on tarvis aknaalust lauda ja päikest, teisele sobib akendeta ruum täis kunstlikku valgust. Minul on vaja kohvikuid. Sealset taustamuusikat, mis koosneb söögiriistade kriginast ja kohvimasinate puhinast. Teetasside ja klaaside kõlksatustest, jutukatketest, kohalikust ja kohatust naerulaginast.
Jah, mul on vaja kohvikuid. Kuna mu kontor on seal, kus on mu sülearvuti, saan endale sellist töötegemise laadi lubada. Olen üks paljudest, kes peab rändkontorit. Selle asemel et üürida lühiajaliselt mõnd kontorikohta näiteks Aparaaditehases (mis on samuti tore võimalus), rendin oma töötegemise kohti kohvide, kookide ja (päeva)praadide eest. Ent ma ei ole truu ainult ühele-kahele kohvikule, kuigi omad lemmikud mul on. Pigem võin end pidada argipäevanomaadiks, kes muudkui rändab ühest töötegemise kohast teise.
Lauri Räpp
Lauri Räpp on põline tartlane, väikeettevõtja ja kirglik seljakotireisija. MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige. Ta on avaldanud viis raamatut ning kirjutanud mitmeid kolumne ja artikleid Tartu kohta. Lauri kirjutab Edasi lugejatele elust Tartus. Loe artikleid (39)
