“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Turismirahvas avaldas meelt

Paarsada koroonast juba niigi laastatud Soome turismimajanduse esindajat avaldasid parlamendihoone ees Soome Turismifirmade Liidu poolt kokku kutsutuna meelt, protestides viimaste turismi piiravate otsuste vastu konkreetse sõnumiga: “Halvimal juhul järgneb pankrotilaine.” Loe edasi: MTV

Parlamendis käsitleti koolikiusamist

Soome parlamendi viimase infotunni peateemaks tõusis koolikiusamine ja haridusministrilt nõuti lisaks üldisele päris kuumale grillimisele ka konkreetseid ja toimivaid lahendusi nii kiusamise ärahoidmiseks kui ka juba toimuva kiusamise lõpetamiseks. Loe edasi: YLE ja Helsingin Sanomat

Majanduslik vägivald

Eestis mitte-teemaks peetav majanduslik vägivald on Soomes vaimse vägivalla ühe vormina pildil ja vägivallanõustamise üks loomulik osa. Lihtne retsept tegemaks vahet tavalisel raha pärast tülitsemisel ja majanduslikul vägivallal: see on juba sümptomaatiline, kui ei julgeta oma partnerile, elukaaslasele või abikaasale oma ostudest rääkida ja neid peab lausa varjama. Loe edasi: YLE

Läti

Näidisvelotänav

Spordi tänavast sai Läti pealinnas ja Lätis muutuste stardi tänav – esimene kahe rattarajaga ühesuunaline tänav lubatud sõidukiirusega 30 km/h, kus autoukse avamisel ei saa isegi suure soovi korral jalgratturit pikali lüüa ning kus on rattaparkla ja kõrgendusega ristmikud. See on esimene projekt, kus linn on kogukonda ja avalikkust esindavate organisatsioonidega nii tihedalt koostööd teinud, ning juba on teada järgmised tänavad, kus saadud planeerimis- ja ehituskogemusi rakendama hakatakse. Loe edasi: Delfi

Koroonatestimise meistrivõistlused

Leiti kõige koroonafoobsem lätimaalane: ühele inimesele on tehtud koroonaviiruse testi 28 korda. Samas ega ka ülejäänud ”tippsooritajad” kaugele maha jäänud – 22, 20, 19, 18 ja 17 korraga. Loe edasi: Delfi

Kui palju altkäemaksuümbrikusse panna?

Äsja avaldatud andmete põhjal oli aastatel 2013–2019 Lätis toimunud kriminaalmenetlustes keskmine altkäemaks vahemikus 20 000–30 000 eurot ning summad ulatusid üldse alates 100 eurost kuni miljonini. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Töötusest rääkimine on kultuuriringkondades tabu

Koroona on toonud eriti teravalt esile kultuuritöötajate – eelkõige näitlejate – jaoks raske valiku töötuse ja helesinise kutsumusunistuse vahel, mis on nüüdses kriisis muutunud valikuna lausa võimatukski. Pigem riputakse ikkagi töötukassa pakutavate toetuste otsas, kui et vahetatakse enda jõu ja nõuga toimetuleku tagamiseks karjääri. Loe edasi: SvD

Rohkem nais- kui meespreestreid

Kirikute Maailmanõukogu hinnangul võib Rootsi luteri kirik olla maailmas esimene, kus on rohkem nais- kui meespreestreid. Tänavusuvise seisuga läksid naised meestest esmakordselt seal napilt ette suhtarvuga 50,1% : 49,9% ja ka preestriks õppivaid naisi on seal juba rohkem kui mehi. Loe edasi: Euronews

Koroonausulahk

Valitsuse koroonakomisjoni tööd seni pidevalt kritiseerinud Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia alaline sekretär asus sõnadelt tegudele, asutades oma eksperdirühma, mis keskenduvat haigusele ja meditsiinile, mitte poliitikale. Teiste hulgas kuulub rühma ka endine riigi peaepidemioloog. Loe edasi: Dagens Nyheter

Venemaa

Peterburis plaanitakse avada UNWTO suursaadiku kontor

Smolnõi sõnul on Peterburis plaanis avada ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) suursaadiku kontor ja UNWTO egiidi all kavatsetakse osaleda ka Rahvusvahelise Turismiakadeemia hariduskeskuse loomises. Loe edasi: Kommersant

Andmed pumbatakse autodest välja seaduslikult

Avtodata platvorm kogub selleks eraldi välja töötatud seaduseelnõu alusel Venemaal sõidukitelt suurandmeid. Ettevõtmisel on nii pooldajaid kui ka vastaseid, ent riik paistab olevat juba veendunud selle mõttekuses. Loe edasi: Kommersant

Kas ÜRO-d on maailmale vaja?

Sellise küsimuse esitas oma lugejatele Kommersant. Eeldaks, et N. Liidu järglasena on Venemaal ÜRO suhtes üsna soojad tunded, kuid ainult 6,5% vastanutest leidis, et ÜRO-d on vaja ja see saab oma ülesannetega hakkama. Suurim osakaal vastanute seas ehk 52% leidis, et las ÜRO olla pealegi, sest ilma selleta oleks veel hullem. 40% leidis, et ÜRO ei ole efektiivne ja seega pole seda ka vaja. Loe edasi: Kommersant