Kui jätta välja Postimehes ilmunud artiklite sari, pole Hiina mõjutustegevust Eestis varem uuritud. Põhjust uurimiseks on, sest Hiina ettevõttele Huawei lobiteenust osutavas Powerhouse’is töötab kolm endist ministrit, kelle rikkalikud kontaktid võimaldavad ligipääsu võimukoridoridele ja Marko Pomerantsi näitel ka piiratud ligipääsuga infotunnile riigikogus.
Hiina mõjutustegevus kätkeb propagandatööd (宣传工作), mis seisneb Hiinast positiivse kujutluspildi loomises ja igasuguse kriitika tõrjumises. Koroonakriisi puhkedes avaldus see ilmekalt maskidiplomaatias, millega üritati maalida endast vastutustundliku partneri kuvandit. Kriitika tõrjumiseks avaldati aga survet Euroopa välisteenistuse desinformatsiooniga võitlevale üksusele pehmendamaks Hiina-suunalisi süüdistusi valeinfo levitamises.
Mõjutustegevus hõlmab ka ühisrinde tööd (United Front Work – UFW, 统一战线工作), mille idee pärineb bolševikelt, kes selleks, et võtta oma valdusse võim Venemaal ja vallandada ülemaailmne kommunistlik revolutsioon, lõid ajutisi strateegilisi liite teiste parteide ja liikumistega. Hiina Kommunistlik Partei (HKP) kasutas sama taktikat võimu haaramiseks Hiinas, sõlmides liite kord Rahvuspartei (KMT) poolt, kord vastu. Tänapäeval kujutab UFW tegevus riigist väljaspool eelkõige hiina diasporaa, kuid ka välisriigi eliidi töölerakendamist HKP hüvanguks, mida on põhjalikult uuritud Uus-Meremaa, Austraalia ja Tšehhi näitel.
Lähiümbrusest võib leida markantseid näiteid Soomest ja Rootsist, kus ühisrinde töö on seisnenud hiina diasporaa organiseerimises Hiina huvide kaitseks Lõuna- ja Ida-Hiina mere saari, Hongkongi proteste ning Taiwanit puudutavates küsimustes. Põlissoomlastest parlamendisaadikud Mika Niikko ja Ville Vähämäki on tehnoloogiaettevõtte Realmax asutajaliikmed, mille tegevjuht Hang Si finantseeris 5000 euroga Niikko valimiskampaaniat. Lisaks varjas Jenni Chen-Ye Vantaa omavalitsusse kandideerimisel sidemeid Ühisrinde töö organisatsiooni Soome allharuga.
Mõjutustegevus sisaldab ka välispoliitika tööd (外事工作/对外工作), mis HKP keskkomitee rahvusvaheliste suhete osakonna (International Liaison Department – ILD, 对外联络部) juhi Song Tao (宋涛) sõnul on sümbioos partei, avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide diplomaatiast, mille põhisisuks on neli haaret (抓): poliitilised parteid (政党), uuring (调研), kontaktid (人脉) ja kuvand (形象), mille abil saab edendada välissuhteid, esitada rahvusvahelisele üldsusele positiivne kuvand parteist ja mille kaudu on keskvõimul võimalik õppida välisriikide kogemustest.
Rahvusvaheliste suhete osakond
ILD ajalugu on tihedalt seotud HKP välissuhete ajalooga, sest selle loomisel 1951. aastal sai ILD juhiks Moskvas õppinud ja suursaadikuna töötanud Wang Jiaxiang (王稼祥, 1906–1974). Rahvusvaheliste suhete osakonna eelkäijaks loetakse 1927. aastast tegutsenud Kommunikatsioonibürood (交通局), mis vastutas suhtluse eest Kominterni ja teiste partneritega ning üritas hiina diasporaa kaudu eksportida revolutsiooni mujale Aasiasse.
2011. aasta jaanuaris, veel enne, kui Xi Jinpingist sai HKP esimene sekretär, pidas ta Välispoliitika töö 90. (sama vana kui HKP) ja ILD 60. juubeli kohtumisel kõne, kus ütles, et ILD loodi vastutamaks HKP suhtluse eest välisparteidega. Xi rõhutas, et partei välispoliitika tööl on oluline roll totaalses diplomaatias (总体外交), sest võimaldab parteil jätta endast hea rahvusvaheline kuvand, koguda infot ja toetada keskvõimu otsuste langetamisel.
Tänapäeval pole ILD huvitatud kommunistliku revolutsiooni ekspordist, vaid kontaktide loomisest välisriikide poliitilise eliidiga, kes toetaks koduriigis HKP poliitikat ja aitaks saavutada rahvusvahelist konsensust Hiinale olulistes küsimustes. Näiteks Taiwani-küsimuses on Hiinal eriti palju kasu parteidevahelisest suhtlusest nende riikidega, kellel puuduvad ametlikud suhted Pekingiga. Suurimaks töövõiduks peab osakond laiaulatuslikku toetust Lõuna-Hiina merd puudutavale kaasusele, mis leidis rohkem kui 240 partei ning 280 mõttekoja ja MTÜ heakskiidu. Lisaks tegeleb osakond luureinfo kogumise ja agentide värbamisega, mis on ära märgitud ka Tšehhi luureteenistuse BIS 2015. aasta raportis.
ILD on aktiivne Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kus puudub suur hiina kogukond.
Tšehhi poliitikud külastavad Hiina-visiitidel sageli ILD-d ja võõrustavad selle ametnikke China Investment Forumil Prahas. Tšehhi Kommunistliku Partei esimees Vojtěch Filip läks pärast luureteenistuse Huawei-kriitilist raportit faktide kontrollimiseks missioonile Hiinasse, kus kohtus ka ILD aseministri Guo Yezhouga (郭业洲). Reisi järel kaitses Filip meedias Huaweid, minnes vastuollu luureteenistuse ohuhinnanguga.
ILD diskursiivne jõud tuli ilmsiks osakonna aseministri Wang Yajuni (王亚军) juhitud delegatsiooni Islandi-visiidi ajal, kus kohalikele poliitikutele jäi mulje viisakusvisiidist, samas kui ILD presenteeris seda kui Xi Jinpingi mõtte tutvustamist Islandi parteidele. Kohtumistel räägiti veel “vöö ja tee initsiatiivist” ja inimõigustest ning Hiinal avanes võimalus tutvustada ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesriigile oma nägemust, kus majandusareng on põhiõigustest olulisem.
ILD neli haaret
ILD kodulehel kirjeldatakse end nelja haarde kaudu, millest üks on poliitiliste parteide haare (抓政党). Praeguseks on HKP sõlminud suhted rohkem kui 600 poliitilise partei ja organisatsiooniga 160 riigis. ILD eksjuht ja praegune Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi aseesimees Wang Jiarui (王家瑞) ütles, et kõrgel tasemel kontaktid välisparteidega, mille liikmed on poliitika planeerimise ja avaliku arvamuse allikaks, kannavad preventiivse diplomaatia (预防性外交), strateegilise kommunikatsiooni (战略性沟通) ja sügava mõju (深远性影响) pitserit.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) lõi rahvusvaheliste suhete osakond suhted 2008. aasta detsembris. Tolleaegse SDE peasekretäri Randel Läntsi sõnul sai suhtlus alguse siis, kui ta külastas koos Euroopa sotsialistidega Hiinat, kus SDE kutsuti Hiinasse visiidile. Randel Länts võis silmas pidada Euroopa Sotsialistliku Partei peasekretäri Philip Cordery juhitud noorte poliitikute delegatsiooni, mis kohtus 4.–10. detsembril Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee aseesimehe Uyunqimgi (乌云其木格) ja ILD esimehe Wang Jiaruiga (王家瑞).
2009. aasta aprillis kohtus ILD aseesimees Chen Fengxiang (陈凤翔) Tallinnas riigikogu spiikri, välisministri ning SDE ja Keskerakonna esindajatega. Sama aasta detsembris käis SDE delegatsioon aseesimees Indrek Saare juhtimisel vastuvisiidil Hiinas, kus kohtuti Poliitbüroo liikme ja Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi aseesimehe Wang Gangi (王刚), ILD esimehe Wang Jiarui (王家瑞) ja aseesimehe Liu Hongcaiga (刘洪才). Delegatsiooni liikme Peeter Kreitzbergi sõnul oli Hiina pool varem väljendanud soovi allkirjastada koostööleping HKP ja SDE vahel, kuid Hiinasse suunduval delegatsioonil puudus selleks erakonna mandaat.
Lisaks kahepoolsetele kohtumistele korraldab ILD välisriikide erakondadele foorumeid, kus on peale suhete loomise võimalik tutvustada HKP poliitikat ja valitsemispõhimõtteid, et HKP-st jääks positiivne rahvusvaheline kuvand. Sellist tegevust nimetab ILD kuvandihaardeks (抓形象).
ILD on korraldanud 2016. aastal Budapestis ja 2017. aastal Bukarestis Hiina ja CEE riikide poliitiliste parteide dialoogi (中国—中东欧政党对话会); neist viimasel pidas avakõne Poliitbüroo Alalise Komitee viienda asetusega Liu Yunshan (刘云山), kes sel ajal vastutas ideoloogilise masinavärgi eest. See oli eelmäng ILD organiseeritavale maailma poliitiliste parteide dialoogile, kus osales 300 parteid 120 riigist; dialoog päädis Pekingi initsiatiivi vastuvõtmisega, mis visandab Hiina-keskse uue maailmakorra.
2010. aasta mais osalesid Reformierakonna ja IRL-i esindajad esimesel Hiina-Euroopa poliitiliste parteide kõrgetasemelisel foorumil. Foorumil kritiseeris Euroopa vasakpartei ja EÜV/PVR fraktsiooni esimees Lothar Bisky Lääne ja Euroopa meediat Hiina selektiivse kajastamise pärast. Läti tolleaegne peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis tõi välja, et Euroopa ja Hiina peaksid koostööd tegema uue globaalse finantssüsteemi loomisel ning õppima teineteiselt, kuidas tõhustada kontrolli finantsturgude ja siseturu üle.
Kontaktide haare (抓人脉) tähendab, et Hiina jaoks tervete ja stabiilsete välissuhete jaoks on vaja arendada inimestevahelisi suhteid ja luua kontaktide võrgustik. Wang Jiarui mõtestab seda kui mitteformaalset suhtlust nii Hiina suhtes positiivselt meelestatud valitsus- kui ka opositsiooniparteidega, poliitiliste organisatsioonide, mõttekodade, meedia ja valitsusväliste organisatsioonidega, riikidega, kellega puuduvad diplomaatilised suhted või poliitilised parteid, et järjekindlalt arendada inimesi, kes tunnevad Hiinat ja on hiinlaste suhtes sõbralikud, eesmärgiga leida ühine keel ja vastastikune mõistmine.
Eesti poliitikutest on 2011. ja 2013. aastal Hiina-Euroopa poliitiliste parteide kõrgetasemelisel foorumil osalenud Keskerakonna liige ja tolleaegse Eesti-Hiina sõprusrühma aseesimees Kalev Kallo. 2016. aastal võttis samanimelisest foorumist osa SDE peasekretär Randel Länts, kes praegu juhib konsultatsiooniettevõttes Miltton valitsussuhete suunda. 2013. aasta foorumil osales ka erakonna Mouvement Réformateur (reformiliikumine) esimees Charles Michel, kellest 2014. aastal sai Belgia peaminister ja 2019. aastal Euroopa Ülemnõukogu eesistuja. 2015. aasta oktoobri lõpus Pekingis toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa noorte poliitiliste liidrite foorumist võttis osa Keskerakonna juhatuse liige, parlamendisaadik Mailis Reps, kes alates 2016. aastast täidab haridus- ja teadusministri ülesandeid.
Uuringute haare (抓调研) tähendab vajadust varustada keskvalitsust infoga rahvusvahelistest suhetest ja regionaalsetest arengutest, parteipoliitikast ja ühiskondades toimuvatest muutustest. 7. mail 2014 kohtus väliskomisjoni delegatsioon esimees Marko Mihkelsoni juhtimisel Pekingis ILD aseesimehe Zhou Liga (周力), kus muude teemade hulgas arutati ka olukorda Ukrainas.
Hiina jaoks on oluline teadmine, kuidas reageerivad USA ja tema liitlased Venemaa agressioonile Euroopas; see aitab Hiinal planeerida oma jõulist tegevust Hongkongi, Lõuna-Hiina mere või Taiwani suhtes.
Wang Jiarui järgi võimaldab rahvusvahelise arengu uurimine ja jälgimine haarata Hiinal initsiatiiv endale olulistes küsimustes, et pakkuda välja “Hiina plaan” (中国方案). 2015. aasta jaanuaris ütles Zhou Li kohtumisel välisminister Keit Pentus-Rosimannusega Pekingis, et soovib süvendada kontakte Reformierakonnaga ja vahetada valitsemiskogemusi. Zhou Li tutvustas seal “vöö ja tee initsiatiivi”, mille välisminister leidis olevat kasuliku kõigile osalistele.
On ekslik arvata, et Hiina välispoliitikat tehakse ainult välisministeeriumis. ILD on aktiivselt suhelnud erinevate Eesti erakondadega, et mõjutada siinseid arenguid. Eesti poliitikutel tasub olla teadlik HKP eesmärkidest väliskontaktide loomisel, et kaitsta ühiskonda välise mõjutustegevuse eest, pidada kinni läbipaistvuse nõudest ja vältida Hiina haardesse jäämist.
Allikas ja viited: Hiina mõjutustegevus Eestis
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus algatas 2020. aasta kevadel artiklisarja Hiinast. Antud Frank Jürise artikkel on sarjas kolmas. Esimesena ilmus sinoloogilt ja ida mõtteloo uurijalt Märt Läänemetsalt “Akadeemiline koostöö Hiina Rahvavabariigiga: ohud ja ahvatlused”, millele andis tõuke juhtum Tartu Ülikoolis, kus esialgu ei ilmunud juhtkonna survel ülikooli ajakirjas kriitiline artikkel Hiinast, sest kardeti selle negatiivset mõju koostööle Huaweiga. Teise artikli, “Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus”, autorid Kadri Kaska ja Maria Tolppa NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusest selgitavad, kui erinevalt näevad Hiina ja lääneriigid internetti: Hiina käsitleb internetti ennekõike kui inforuumi, mida tuleb kaitsta “riigivõimu õõnestamise, riigi ühtsuse nõrgestamise või riigi au ja huvide kahjustamise eest”, mistõttu tuleb seda riiklikult rangelt korraldada ja kontrollida. Järgmised sarja artiklid puudutavad intellektuaalomandit, tehnoloogiasiiret, investeeringuid strateegilisse taristusse, Hiina maailmavaadet jne.
