Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.
Näitus
- Kadri Mälgu intelligentne ja tasakaalukas “Buldog”
17. oktoobrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatud Kadri Mälgu isikunäitus „Buldog“, mis esitleb valikut autori viimase viie aasta loomingust.
Kooslust ühendavaks võtmeks on Mälk valinud buldogi metafoori, kirjeldades teda tasakaaluka ja intelligentse olendina.
“Vajaduse korral kaitseb buldog kõiki. Ta on hästi arenenud huumorimeelega rahulik ja mõtlik loom. Kangekaelne, ent aristokraatlike maneeridega melanhoolik,” kirjutab Kadri Mälk näituse saatetekstis. “Arvestada tuleb sellega, et teda ei tohi sundida ja ta enne mõtleb, kui tegutseb.”
Näiliselt taltsutatud loomas säilib siiski talle loomuomane metsikus ja silmale nähtamatu, mida ka Mälgu ehtetest pahvakutena õhkub. Ekspositsiooni keskmeks on autor asetanud oma õpetajale Leili Kuldkepile pühendatud teose. Teoste valik näitusel suunab vaataja suhestuma nii autori mõtete kui ka isiklike sisemaastikega.
Kadri Mälk (1958) on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti ehtekunstnik professioonilt, metafüüsik kutsumuselt. EKA ehtekunsti eriala pikaaegse juhina on ta laiendanud märkimisväärselt ehtekunsti tähendust ja kujundanud terve põlvkonna Eesti ehtekunsti olemust ning haaret.
Arhitektuur
Eesti väikelinnades avaneb korraga näitus “Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna”
Rahvusvahelisel linnade päeval, 31. oktoobril, avaneb kaheksas Eesti väikelinnas korraga näitus “Plats! Väärikas kahanemine”, mis keskendub kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele.
Algselt tänavu toimuma pidanud XVII Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindama pidanud ekspositsioon tuuakse nüüd kõigepealt kodupubliku ette ja rändab alles seejärel aasta võrra edasi lükatud Veneetsia arhitektuuribiennaali rahvusvahelise publiku ette.
Näitus avatakse üheagselt Tõrvas, Põlvas, Valgas, Raplas, Võrus, Kuressaares, Elvas ja Rakveres – kõikides linnades, mille linnaväljakud on viimastel aastetel Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames valminud ja millel tugineb Jiri Tintera, Kalle Vellevoogi, Garri Raagmaa, Martin Pedaniku ja Paulina Pähni loodud näitus.
Näitused toimuvad väikelinnades väga erinevates kohtades – linnades, kus ekspositsiooni inspireerinud linnaväljakutel on olemas spetsiaalselt näituste jaoks mõeldud väligaleriid, leiabki näitus aset väljakul endal, teistes kohtades näeb näitust mõnes galeriis või väljakuäärses hoones.
Teater
Kinoteatri uus lavastus, 14. oktoobril esietenduv “Niagara ületamine” räägib köielkõndimisest. Treenijaid on kaks: tsirkusetaustaga Charles ja teadlane Caro. Eesmärk: ületada Niagara juga köiel, mis on 330 meetrit pikk ja tõmmatud 50 meetri kõrgusele vee kohale; takistusteks tugev tuul ja vee kondenseerumisest tekkiv udu.
“Niagara ületamine” on Peruu näitekirjaniku Alonso Alegría lugu maailmakuulsast köielkõndijast Charles Blondinist (1824–1897), kes esimese inimesena kõndis köiel üle Niagara joa. Ja siis tegi ta seda veel ja veel – seotud silmadega, enda ees käru veeretades, poolel teel omletti valmistades… Pärast järjekordset menukat ületamist saabub Blondini juurde nooruk, kes seab ta saavutused kahtluse alla ja nõuab, et Blondin teeks midagi, mis on päriselt vaeva väärt. Algavad treeningud.
Festival
Jazzkaar 2020 toob helgust sügisesse! 9.–15. oktoobrini toimuv festival jõuab sel aastal Tallinna, Tartusse ja Pärnusse, täites linnad hingemuusikaga. Festivali avakontserdi annavad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu juubelihõngulise kavaga “Kooskõla lahkhelid” Tallinnas Vabal Laval. Samal päeval pakub tõelise energiasüsti esmakordselt Eestis esinev sensatsiooniline Rootsi bänd Dirty Loops, mis sulatab plahvatuslikuks tervikuks popi, fusion’i, jazzi, funki ja R&B. Samuti võivad rõõmustada elektroonilise popmuusika austajad, kuna NOËP annab erilise kontserdi akustilises vormis.
Täpsema programmiga saab tutvuda festivali kodulehel, piletid on müügil Piletilevis. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks töötas festival Jazzkaar välja ka “Turvalise festivali juhendi” külastajatele, muusikutele ja korraldajatele. Juhendist lähtutakse Jazzkaare ajal ning see saadetakse enne sündmust kõigile elektrooniliselt pileti ostnud külastajatele, esinejatele ja korraldusmeeskonnale. Juhend külastajatele on leitav ka Jazzkaare kodulehelt.
Loe lisaks Edasis ilmunud lugusid sel aastal Jazzkaarel esinevatest artistidest – JT Conception, Silje Neergard, Jaak Sooäär.
Kontsert
Ilus muusika ja maitseelamus käsikäes – 15. oktoobril ootab kodumaine Nudisti veinivabrik hubasele kontsertõhtule, kus avaneb Anna Kaneelina ja Erki Pärnoja kui oskuslike ja originaalsete muusikaliste loojutustajate looming. Teineteist täiendavad sooloartistid musitseerivad Pärnoja kitarrikeelte taustal Anna vokaalses, kaunilt hapras, ent eneseteadlikus universumis.
Lisaks kontserdile toimub Anna ja Erkiga vestlus inspiratsioonist, elust ja maailmast. Lisainfo Facebookis.
Matk
Pane end valmis, sest Raplamaa hakkab rabama!
Oktoobrikuu kolmandal laupäeval, 17. oktoobril ehk hõimupäeval toimub Raplamaa Rabade Päev. Just sel päeval saab alguse üks uus Raplamaa traditsioon, ja Sul on võimalus sattuda rappa karismaatiliste matkajuhtidega, kelle oskuslikul juhendamisel kulged läbi maagiliste Raplamaa rabade ja jõuad rabast tagasi ka! Kavas on matkad 5 kaunisse rappa: Jalase, Palasi, Keava, Loosalu ja Linnurappa. Rabavateks matkajuhtideks teekonnal kaasas Anu Kaar, Romet Vaino, Marko Aleksejev, Andres Lääne ja Ain Mihkelson. Endale meelepärase matka saad valida ja pääsme osta siit.
Kirjandus
Oktoober on tituleeritud eesti kirjanduse kuuks ja sel puhul kutsume meiegi lugejaid märkama, avama ning lugema just eesti kirjanike kirjutatud teoseid. Üheks selliseks võiks olla Loomingu Raamatukogu põhisarjas ilmunud, lennuka fantaasiaga kirjaniku Armin Kõomägi sulest pärinev lühiproosakogu “Perifeeria kangelased”, mis sisaldab 24 mininovelli.
Lühijuttudes saavad sõna igapäevased, kuid suure tegutsemistahtega ja uudishimulikud tegelased, ning kogu tegevust iseloomustab teatav absurdikiiks. Nii võibki lugeja näha maailma näiteks sihikindla mururoboti silmade läbi, saada teada, mida arvab kliimaaktivistidest üks jääkaru ning kuidas kulgeb ühe tööka ja kokkuhoidliku abielupaari perereis Alepposse, kus hotelli asemel laiub ilus sümmeetriline pommiauk – nagu Kaali kraater.
Armin Kõomägi ise on tõdenud, et ilmselt meeldib talle elu selliselt näha. “Mulle tundub, et vahel on vaja õige pisut muuta, et kõik meie ümber tunduks täiesti võimatu,” sõnas ta “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus ja lisas, et “Perifeeria kangelasi” võib vaadata ka kui hoiatavat näidet. “Ma ütleks, et siin raamatus on ka minu enda jaoks sellist pessimismi, isegi küünilist pessimismi.”
Film
12.–25. oktoobril toob üks Eesti vanimaid filmifestivale, sel aastal juba 34. korda toimuv Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja teadusfilmide festival ekraanile mõtlemapanevad linateosed maailma eri paigust. Linastused toimuvad sel korral nii Pärnus, Tallinnas kui ka Tartus. Nagu juba tavaks, võistlevad viis festivaliprogrammis osalevat dokumentaalfilmi ka Eesti Televisiooni ekraanil ning vaatajatel on võimalik anda oma hääl neid enim kõnetanud filmi poolt. Televaatajate lemmik ja peaauhinna võitja pärjatakse traditsiooniliselt festivali lõputseremoonial Pärnus.
Mark Soosaare eestvedamisel toimuva festivali filmid keskenduvad sel aastal paljuski inimõigustele ning teadusfilmidega soovitakse pöörata poliitikute tähelepanu sellele, et nad arvestaksid rohkem teadlastega ning et poliitilised otsused langetataks võimalikult teaduspõhiselt.
