Kunagi tundunuks mulle utoopiline leida ennast tulevikus kaasmaalastega kell 4 kuskil kodumaa rabades uitamas. Mis imevägi peaks kedagi enne koidikut voodist välja ajama? Suvel 2020 on sellest saanud uus reaalsus, kui mitte norm. See, et minusugune looduselemb end enne päikest loodusesse veab, on peaaegu iseenesestmõistetav. See, et kümmekond inimest end paljudel suvehommikutel minuga kaasa sokutab, enam nii loogiline ei tundu.
Umbes kolm aastat tagasi püüdsin siinsamas veergudel küsida endalt, et mida otsivad eestlased hämaratest rabadest ja metsadest. Tol korral oli äsja teed alustanud matkajuht imestunud inimeste valmidusest ja soovist tulla tundmatu teejuhi saatel öistele maastikele.